esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Sula, aga kevadet ei tule ega tule....

Täna tuli töökaaslastega jutuks hommikune ilm (lume peal oli jäätunud koorik) ja kõik väitsid justkui ühest suust, et nemad pole oma elus varem sellist asja näinud. No mina ei tea, äkki seetõttu, et ma olen maaplika olnud..., mäletan sellist asja... (et noh äkki linnas ei olnud midagi sellist)... aga mina võin kihla vedada, et olen taolist asja oma elus ka varasematel talvedel näinud. Üheskoos jõudsime lõõpides järeldusele, et küllap oligi vanasti nii...., et aru saada, millest mina räägin, peaks lihtsalt minema ajaloomuuseumisse, sest ma olin oma vestluskaaslastest ikka oluliselt vanem.
Niipalju siis sissejuhatuseks. Päeva jooksul tõusis temperatuur veelgi ja õhtuks oli õues libe, sopp ja vihma sadas.
Minu ülesandeks oli jõuda kesklinna, käia Piletilevist läbi, osta laupäevasele nukuteatrietendusele (Jussikese seitse sõpra) piletid, mida muidu oleks netist ka saanud, aga tahtsin realiseerida kinkekaardi). Seejärel tormata kinno ja võtta Nunnu kaasa. (minu enda nõusolekul oli viimasel kaasas kelk, mis hiljem osutus tõsiseks veaks). Edasi viis tee bussiterminali ja jooksuga bussile, millega me sõitsime tervelt 40 minutit!!! lasteaeda, sest jube ummik oli!
J'i rühma jõudsin mõned minutid peale seda, kui rühm juba kinni oleks pidanud olema, aga me polnudki kõige viimasemad, õnneks. HM oli J'le juba veidike paanikat tekitanud, ja öelnud, et J'i emme ei tulegi täna talle järgi, sest HM olevat ennem J'i emmet näinud lasteaiast mööda minemas.
Edasi liikusime kolmekesi uuesti bussipeatusesse, et sõita Nunnu juurde. Valgusfoori juures saime porilombi dushi, mis talvel pole põrmugi meeldiv (ja me seisime teeservast kahe meetri kaugusel!!!)
Õnneks ei pidanud kaua ootama... kui ronisime bussi: J ees, seejärel meie Nunnuga ja kelk kaenlas... õnneks said põnnid ukse lähedale istuma. Sõit oli ok, aga bussist mahatulek oli omaette ooper...
Niisiis... järeldused võite ise teha... (vihje: aru ma ei saa, kuidas ma aastaid tagasi oma kõige julgemas fantaasias olen kujutlenud endale ette kolme last... õnneks on see number juba ammu oluliselt väiksem).

Poiste emmedele vihje: kui Teie pojale meeldivad ilusad multikad, aga ka natuke põnevust, siis soovitan soojalt Politseiauto Pelle't... meile meeldis igatahes.

Tööle saabus reedel Ameerika... meil on nüüd kontoris boksid :D Väga harjumatu... Kolmapäeval saab teada, kas see innovatsioon ka vilja kannab ja ülevoolavat emotsooni summutab :D

Kommentaare ei ole: