teisipäev, 18. oktoober 2011
Lühike või pikk? Vahet pole, kui Sul on abivahendid!
kolmapäev, 29. juuni 2011
Masendav
neljapäev, 16. juuni 2011
Lihtne õhtusöök terveks eluks... :D
teisipäev, 14. juuni 2011
J sukeldus muusikamaailma
laupäev, 23. aprill 2011
Uus peakate
Kuna heegeldama peab seda ainult kinnissilmustega, siis võttis valmimine umbes täpselt peaaegu nädal. Ma ise olen tulemiga ülimalt rahul.
Juuresoleval fotol on värvid natuke valed ja õigem toon on pigem parempoolsel pildil
teisipäev, 19. aprill 2011
Vajan õmblejat!
Hommik. Nagu iga teine, silmad ei taha ega taha avaneda ja telefon helistab juba ei tea mitmendat äratust. Mingi hetk tundub, et kauem enam venitada ei saa. Venin voodist välja, sikutan kardinad akna eest ja panen raadio mängima, poen uuesti voodisse. Kuulan kuuesed uudised ära ja siis ajan end päriselt püsti, et minna wc’sse. Teel sinna tahab kass tähelepanu. Hiljem pilk peeglisse.. on vaja pead pesta! Äkki ei ole ka? Vist ei ole, aega niikuinii ei ole. Ei, on küll ikka vaja, meenub, et täna on see eriti oluline... mhm, ma panen täna seeliku ka selga! Eile viisin ju tossud remonti ja pean seetõttu olema täna kontsadel... ja kui juba kontsad, siis kindlasti võib ka seeliku panna... pealegi.. (saladus! Nagu ütleb J :D)
Pea pestud, suundun päriselt riidesse panema ja avastan sukasahtli juures, et tegelikult ei ole õigeid sukkpükse ja sukkade jaoks on vist vara. Lõpuks leian sobivad, seelik vajab triikimist, samal ajal äratan J’i. Triikraud seina, kontrollin, et oleks ühe peal ja kui triikraud on soe, asun triikima... ja kohe tilgub ka seelikule mingi vee lärakas... pole hullu, kuivab ära... seelik sirge, hakkan seda selga ajama ja ei suuda uskuda, et seelik ikkagi märg on... APPPI... see polegi märg, ma triikisin sellele just ühe kõrbepleki ehk vesi kõrvetas seeliku kanga ära. No täna ei ole minu päev!! Kirun kodustatud priimulat, kes tahtis nädal tagasi sussid püsti visata, ja keda ma turgutasin pihustades triikrauaga lehti. Kellele neid lilli vaja on?! Mu lemmik seelik on nüüd rikutud! Päev on rikutud!
Kas keegi teab õmblejat, kes võiks seeliku järgi võtta lõike ja teha mulle täpselt samasuguse seeliku?
Edasi läheb traditsiooniliselt: esimesest bussist jääme maha, teisega nibin-nabin jõuame järgmisele bussile. Bussis muidugi draama istekoha pärast: küll paistab päike silma, koht pole piisavalt akna all, ei sobi ees, ei sobi taga.. Ausõna, ühel koledal päeval peab J jalgsi minema lasteaeda, ausalt ;)
Lasteaias draama riietega. Kuna J ei viitsi sukapükse õueminnes jalga tirida, siis pole ta nõus neid ka hommikul äravõtma, ja väidab seejuures, et tal on lasteaias külm muidu. No terehommik!
Lõpuks saan soolase musi ja torman minema. Töökaaslane helistab ja tunneb huvi, kus ma venitan.. lisan kiirust ja jõuan ta autole, et tööle vurada...
Nii tavaline hommik... Meenub, et süüa jälle ei jõudnud :S
Ilm on Super ;)
teisipäev, 12. aprill 2011
Pangad oskavad ka nalja teha
Kuupäev | 11.04.2011 22:14:04 |
Teema | Teie kliendistaaž Swedbankis |
Sisu | Hea klient! Täname Teid, et olete juba 20 aasta(t) Swedbanki klient! Teie kliendistaaži arvestus kestab alates 1991-01-24. Meie internetipangas on peale igapäevaste pangatoimingute tegemiseks mõeldud lahenduste ka palju muid oma rahaasjade korraldamisega seotud mugavaid võimalusi. Tulge ja tutvuge nendega aadressil www.swedbank.ee/internetipank. Meeldivat koostöö jätku! Ulla Ilisson Swedbanki jaepanganduse tegevdirektor |
neljapäev, 31. märts 2011
Sõrmus
Kaubanduskeskusest väljapääsu poole jalutades olime möödumas kullapoest, kui J lasi mu käest lahti ja lipsas poeuksest sisse ja hakkas ühe vitriini ees väga huvitatud näoga ehteid uurima. Kui olin ka poodi sisenenud, siis näitas J mulle üht sõrmust, ja ütles: “Vot sellist sõrmust ma tahangi osta!”. Kuna mul oli veidi kiire, siis ma kiitsin tema valikut, kuid arvasin, et sõrmuseteemaga võiks nii umbes 15 aastat (kui mitte 25) oodata.
kolmapäev, 30. märts 2011
Hambaarst
Mõni aeg tagasi avastasin J'l ühel hambal väikese augu, ja panin talle hambaarstile aja, tuli oodata u poolteist nädalat ja oligi oodatud päev käes.
Läksin täält varem ära, ja õpetaja ajas J'i lõunaunest, seejärel pesin tal lasteaias veel hambad puhtaks ja kiiresti riidesse (mu ajagraafik oli peaaegu minutilise täpsusega väljaarvestatud)
Lasteaiast väljudes, asusin seletama (olime varemgi samal teemal vestelnud, aga J'i puhul ei või iial teada, mismoodi ta käitub kui nö otsustav hetk on käes), et kuna ma pole hambaarst, siis ma ei tea, kas ta hambad vajavad ravi või mitte. Ja kui hambaarst otsustab, et on vaja, siis ta laseb ennast remontida. Lubasin, et ta saab endale prillid ette, ja rääkisin, et puur on selline värk, mis näitab suhu tuld ja see pritsib vett ning suriseb. Kui tal veab, siis hambaarst puhastab tal sellega hammast. Trollis mingi teismeline rääkis telefoniga, et just tuli hambaarstilt, mille peale J juba teatas uhkusega, et ta läheb ka. See, et see teismeline sellest välja ei teinud, ei mänginud õnneks mingit rolli.
Kui majja kohale jõudsime, siis puges J’le ikka hirm nahavahele, uksest sisenes ta minu selja taga ja ei teretanud kedagi. Kui assistent teda kutsuma tuli, siis ta ignoreeris teda täielikult.
Ja nii, kui me kabinetti sisenesime, oli laps nagu ringivahetatud. Lollitas toolile ronides, siis istus lõpuks ilusti ja lasi rätiku endale ette panna ja priliid, ja ralli võis alata. J avas suu ja tegi suurepärast koostööd. Seal, kus mina omaarust auku nägin, oli täiesti terve hammas, aga hambaarst leidis ühest teisest kohast väga pisikese augu, mille ta oli J’I rõõmuks nõus ka kohe ära remontima. Siis näitas hambaarst, kuidas vesi puurist pritsib ja kõige lõpuks sai ta valida endale kõigist maailmavärvidest plommivärvi. Noh, arva ära, mis värvi plommi valib laps, kelle lemmikuim värv on must… :D
Peale ravimist sai ta endale valida veel väikese kingituse ja lisaks sai veel nätsu ja nüüd ta ootab oma sünnipäeva, sest siis saab jälle minna hambaarstile :D:D:D
Ja kuna mina teda ära ei ostnud (algul kaalusin võimalust teda ära osta, et kui hambaarstil ilusti käitub, siis... aga ma loobusin üsna viimasel hetkel sellest), siis otsustast ta hiljem ise hakata väljapressima :D
Ehk siis kui tulime hambaarstilt ära, tahtis ta kohvikusse minna ja sinna juurde käis muidugi jutt: “Ma olin ju hambaarstil niiiiiiiii tubli!” :D (ja kuna ta oli hambaarstil niiiiiiii tubli, siis me PEAME minema kinno vaatama filmi HOP)
Kohvikusse sai, sest ma tahtsin ise ka minna… :D Mina sõin kuuma-šokolaadikooki kirsimoosi ja vaniljejäätisega ja tema jõi ploomimahla-jäätisekokteili.
Mingil seletamatul põhjusel viisid mind veidi hiljem jalad veel lõngapoodi ja tuduajaks oli pool J’I kevadmütsist valmis.
Täpsustus: plommi värviks valis ta siiski valge, ja kui mina õhtul tahtsin plommi näha, siis ma nägin seda ainult tänu sellele, et ma teadsin, kus tal remonditi hammast.
reede, 11. märts 2011
Taas torutööd
Üks telefonikõne hr. Jüri Torule, ja juba oli ta taas mul külas, et hinnata köögi torutöödeks vajalike materjalide ja tarvikute kogust. Läbirääkimised hinna osas olid edutud: materjalikulu + pannkoogid (moosi lubas Jüri ise kaasa võtta).
Järgmisel päeval kiirelt poodi, kus seisin dilemma ees, kas osta ülepannipannkoogijahu või tavalist... Tavalisel pakil oli peal isuäratavam pilt, haarasin kaasa selle. Kodus valasin jahu kaussi ja piima mõõdukannu... ilusti õpetuse järgi täpselt 550-600ml... Segasin selle ühtlaseks massiks nagu õpetus käskis, aga ma ei tea, kas valetas mõõdukann (ostetud jaanuar 2011) või oli pakis jahu mingi % rohkem - igastahes oli tainas nii paks, et seda tulnuks spaatliga pannile määrida. Kuna mul pahtlilabidat kodus pole, siis lisasin piima juurde, kuniks kausis olev meenutas veidigi pannkoogitainast. Kui see valmis, lugesin õpetust edasi: Küpsetada tavalisel viisil. Mismõttes? Aga ütleme, et ma olen terve elu ärganud igal pühapäeva hommikul, tundes pannkoogilõhna ja kööki uimerdades näinud laual virna pannukaid, mingil hetkel läinud omaette elama, ja siis selline õpetus? Raske on kirjutada, et praadida pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks? Hämmastav!!!
Aga koogid olid head ;)
Köögis on uued torud ka olemas... nii lahe!!!
PS. Ehhheeee, ja eile tegi Jüri oma kalendrisse märkme: dushikabiini silikoonimine :D
PS2. Kui eelmisel korral ma ise talle peaaegu abieluettepaneku tegin, siis seekord... :D:D:D Ahhhaahhaaaa
pühapäev, 27. veebruar 2011
laupäev, 26. veebruar 2011
Ninnu-nännu
Saamatu olen
laupäev, 19. veebruar 2011
Prrrr...külm
Kräsupea kirssidega + kodutöö, mida ma ei oska
teisipäev, 15. veebruar 2011
Sõbrapäev
neljapäev, 10. veebruar 2011
Ma ei tea midagi
J: Emme, mis saab inimestest, kui nad ära surevad?
Ma: Midagi ei saa
J: Mismoodi midagi? Kas nad siis jäävadki tee peale, kui nad on auto alla jäänud ja ära surnud?
Ma: Ei jää! Nad pannakse kirstu
J: Mis see kirstu on?
Ma: MItte kirstu, vaid kirst…, see on kast, kuhu pannakse surnud inimene v loom v lind
J: Ma tean, nüüd SA VALETAD! Surnud inimesed pannakse prügikasti! Ma ISE Kelgukoertest nägin. VOT!
teisipäev, 8. veebruar 2011
Appi, ma suren ära!
Tunnistan ausalt üles, et ma ei mäleta, millal ma viimati vitamiine sõin… ilmselt kuskil novembris. Muidugi söön ma igal lõunal ka värsket salatit, mis peaasjalikult koosneb mingitest välismaistest tomatitest, kurkidest, hiinakapsast… ja ma arvan, et isegi peet ja küüslauk ei ole kodumaised – seega on nende vitamiinirikkus vägagi suure küsimärgi all.
Ja nüüd siis pean seda kahetsema, sest hommikul algas nohu… Tegelikult oleks juba eile võind arvata, et midagi sellist on ootamas, kuna hommikust alates oli mul kogu aeg külm ja pea valutas kah mingi aeg. Ja otseloomulikult kaasnab sellega veel nõrkus, silmade valutamine ja kurb meeleolu, pluss enesehaletsus.
Õhtul siis apteeki ründama ja poest tuleb ilmselt väike viin (nail!) pigem astelpaju marjad kaasa haarata.
esmaspäev, 7. veebruar 2011
Mida teevad emad-isad, siis kui lapsed....
Aegade algusest peale on teada tõsiasi, et kui lapsed rahus ja vaikuses omapead mängivad, siis neil on midagi ülimalt põnevat käsil. Ma arvan, et selle tõega olin ma kursis juba ammu enne seda, kui ma ise emmeks sain… tegelikult oli see mulle teada see juba siis, kui ma ise olin selles rollis, kus tuli ääretult tasa ja salaja tegutseda, et ikka piisavalt kaua vahva oleks :D Ometi kipun ma seesuguseid vaikushetki liialt nautima.
Eile:
Olime maal, istusime köögis ning J ja E mängisid väga ilusti ülakorrusel. Milline rõõm, et nad suudavad ilma kaklemata ja suurema kära ja kisata omavahel mängida, eksole ;)
Mingil hetkel tulid nad kööki, ja mõlemal peos lilleõis, mis pärinesid lillelaualt (lillelauaks nimetatakse seal trepikohal olevat plaati, mis ühest servast on täiesti turvamata ja asub siis trepikäsipuuga enam-vähem samal kõrgusel). Kui uurisime, et kuskohast nad need said, siis J raius kui rauda, et leidis voodi alt. Õnneks see väiksem mudilane ei oska veel silmagi pilgutamata valetada ja nii ta lobiseski, kuidas asi täpsemalt toimus.
Sellele järgnes muidugi emmede poolne hoiatamine ja moraalitsemine, et polnud nagu kõige targem tegu ja vägagi ohtlik oleks sealt alla sadada.
Kui E’le piisas sellest, et nii saab ai-ai, siis J on kordi rohkem ilmselt haiget oma elus juba saanud, ja teab, et mõni valu on hullem kui teine…
Seega oli J kindel, et kui ta sealt alla kukub, siis ta võtab trepikäsipuust lihtsalt ühe käega kinni ja ei kuku ta kuhugi.
Veel oli variant, et ma võin talle ju pärast peale puhuda.
Lõpetuseks tulin välja ka võimalusega, et see võib nii kurvalt lõppeda, et mul polegi enam last… No ma ei tea, lootsin reaktsiooni, et sinna ma siis enam küll ei roni… aga selle asemel ütles ta täie rahuga: “Saad uue!”
Lõpp.
esmaspäev, 31. jaanuar 2011
neljapäev, 27. jaanuar 2011
Aku on tühi!!!
esmaspäev, 24. jaanuar 2011
Domestos
Domestose-naine: "Tere, kas soovite Domestost proovida?"
Mina (samal ajal kerges segaduses ringi vaadates): "Ok, aga kus ma seda siin proovin?"
[Piinlik, no nii blond ei saa ju olla!!!]
Domestose-naine (naeratades): "Kodus muidugi, see on reklaampakend"
Mina: "Aaaaa, ok.... aitäh sel juhul!"
Piinlik!!!
Ei midagi uut...
Nii ma siis lahendasin ristsõna ja jõin kohvi ja ootasin, millal J ärkab :D
Siis sai pudrutatud ja veidi koristatud ja juba oligi aeg nukukasse minna. No ma ei tea... aga mulle tundus, et seekord jäi etendus lahjaks ja külm oli saalis ka. Samas, ma polnud ka selle sihtgrupp, eks :D. 4-aastane väitis igatahes, et oli hea, ja ei tahtnud ära tulla... ootas, millal nukkudele saab pai teha, aga suure saali etendustel enam ei tulda nukkudega lava ette, seega ta sai ikka sajaga petta... Avaldas soovi, et teinekord võiks ikka õigesse nukuteatrisse minna.
Üle mitme aja õnnestus lõunauinuda.
Õhtul tegime pannkooke.
Pühapäeval käisime E.M.A. juures mu hoolduslehte toomas, mis nüüdseks on olnud tõsine viga, sest udupea ju unustas selle täna hommikul koju laua peale. Ja kuna ma taas E.M.A. juures olen, siis... oleks teadnud, siis... :D oleks, poleks...:D
Sai lõunaund magatud ja õhtul olin ikka niiiiiiiii väsinud, et kuidagi ei suutnud voodist end välja ajada, et dushi alla minna... Lõpuks võtsin end kokku ja siis tabas mind veel koristustuhin, ja usun, et kõik naabrid olid mu peale pahased, et kolistasin une ajal...
Täna hommikul sai seda muidugi ka kahetsetud, sest nii raske oli tõusta... Ootan kevadet, mis hakkab juba mägede tagant paistma, sest kell 16 on õues täitsa valge veel (täna lihtsalt avastasin).
PS. Mingis eelmises postis tõstatatud küsimusele vastus: terve me koduümbrus on Ansipi plakateid täis...
PPS. Kui ma käiks psühholoogi juures, siis võiks ta minu üle uhke olla! ;) Ma suutsin täna R.T.'le "EI!" öelda :O Vot see on midagi uut minu puhul! Olgu, olgu, tunnistan üles... päris kindlameelne "EI!" see ikka ei olnud... Ütlesin, et täna ei saa, aga kui ta jõuab veidi kannatada, siis ma hea meelega olen nõus tema sooviga.... Aga see oli juba peaaegu nagu keeldumine, eks ;)
esmaspäev, 17. jaanuar 2011
Sula, aga kevadet ei tule ega tule....
Niipalju siis sissejuhatuseks. Päeva jooksul tõusis temperatuur veelgi ja õhtuks oli õues libe, sopp ja vihma sadas.
Minu ülesandeks oli jõuda kesklinna, käia Piletilevist läbi, osta laupäevasele nukuteatrietendusele (Jussikese seitse sõpra) piletid, mida muidu oleks netist ka saanud, aga tahtsin realiseerida kinkekaardi). Seejärel tormata kinno ja võtta Nunnu kaasa. (minu enda nõusolekul oli viimasel kaasas kelk, mis hiljem osutus tõsiseks veaks). Edasi viis tee bussiterminali ja jooksuga bussile, millega me sõitsime tervelt 40 minutit!!! lasteaeda, sest jube ummik oli!
J'i rühma jõudsin mõned minutid peale seda, kui rühm juba kinni oleks pidanud olema, aga me polnudki kõige viimasemad, õnneks. HM oli J'le juba veidike paanikat tekitanud, ja öelnud, et J'i emme ei tulegi täna talle järgi, sest HM olevat ennem J'i emmet näinud lasteaiast mööda minemas.
Edasi liikusime kolmekesi uuesti bussipeatusesse, et sõita Nunnu juurde. Valgusfoori juures saime porilombi dushi, mis talvel pole põrmugi meeldiv (ja me seisime teeservast kahe meetri kaugusel!!!)
Õnneks ei pidanud kaua ootama... kui ronisime bussi: J ees, seejärel meie Nunnuga ja kelk kaenlas... õnneks said põnnid ukse lähedale istuma. Sõit oli ok, aga bussist mahatulek oli omaette ooper...
Niisiis... järeldused võite ise teha... (vihje: aru ma ei saa, kuidas ma aastaid tagasi oma kõige julgemas fantaasias olen kujutlenud endale ette kolme last... õnneks on see number juba ammu oluliselt väiksem).
Poiste emmedele vihje: kui Teie pojale meeldivad ilusad multikad, aga ka natuke põnevust, siis soovitan soojalt Politseiauto Pelle't... meile meeldis igatahes.
Tööle saabus reedel Ameerika... meil on nüüd kontoris boksid :D Väga harjumatu... Kolmapäeval saab teada, kas see innovatsioon ka vilja kannab ja ülevoolavat emotsooni summutab :D
reede, 14. jaanuar 2011
Elame põneval ajal...
Täna õhtul saab kaua raamatut lugeda ja võib-olla ka kududa, kuigi ma kahtlen viimases.
Homme hommikul on plaan kaua magada :D, seejärel keedan putru ja küpsetan pannkooke… siis peaks kell juba nii kaugel olema, et võib sättida sammud kesklinna, et saada üks põnev filmielamus: nimelt Politseiauto Pelle.
Seejärel trammitada Sossi ja sealt edasi vanaema juurde. Ülla, ülla… jääme ööseks.
Järgmisel hommikul linnas tagasi. Päeval mingi aeg käime perekond E.M.A. juures ja seejärel, kui tahtmist, viitsimist, siis läheme äkki ja same veel ühe elamuse võrra rikkamaks valgusfestivalil..
Kõlab põnevalt… Probleem ainult selles, et kui nii hästi planeeritud aeg, siis võib veel üllatusi tulla…
Kassi jooksuaeg on läbi! Jessssss!
Kui ma oleksin veidikenegi sportlikum, siis ma heameelega regaks end ära augustis toimuvale meeskondlikule triatlonivõistlusele teiseks lüliks ehk jalgratturiks, kelle ülesandeks oleks 100km läbida… Kuna ma seda ei ole, siis ma olen lihtsalt firmasisene agitator :D
neljapäev, 13. jaanuar 2011
Poliitika pole lihtrahva jaoks :D
Proloog: J teatas kunagi, et tema on President, siis on ta veel olnud Jossukass, Linnupojakene, Karumõmm, Jänku-Juss ja nüüd siis sai temast esmaspäeval taas President. Tiitliga pärjati ka mind: olen Peaminister :D
Eile õhtul lasteaia juures bussi oodates teatas J järsku: “Näe, ILVES!”. Loomulikult polnud kuskil mingit looma…, kõigest Mart Laar’I fotoga reklaamplakat. J huvitus sellest, et aga kus siis on Ilvese ja Ansipi pildid, ja miks need lasteaia juures pole (no ütleme nii, et ma olin ise päris hämmeldunud selle Mardi reklaami pärast, sest seal peaks ikka roheline region olema). Ausõna ma ei tea… Kui keegi teab, siis informeerigu meid! ;)
Mõni hetk hiljem bussis tahtis üks naine J’le istet pakkuda, aga J tahtis seista ja keeldusime viisakalt istekohast. Selle peale teatas tädi, et J on nii vahva poiss ja suurena saab temast kindlasti poliitik, kuna ta on teemast huvitatud :D
Tõehuvides olgu öeldud, et ega ma isegi suurt rohkem poliitikast ei tea.. No pole minu teema… varem olin faktideski veidike tugev, aga praegu ei ole tarvis end mingiks mälumänguks ega viktoriiniks vormis hoida.. ja muud mõtted peas seega.
Veel hiljem kodus seletasin J’le, et tegelikult on igasugu ministreid veel nagu näiteks kaitseminister, majandusminister, sotsiaalminister, haridusminister, jne… Nimesid ma ei osanud kahjuks rohkem mainida, kui seda, et kaitseminister peaks olema Aaviksoo ja kultuuriminister Laine Jänes.
J ei olnud esimese hooga võimeline Laine ütlema, ja ütles, et vastaval ametikohal töötab Naine Jänes.
Tund aega hiljem oli kultuuriministriks Jänku-Naine ja täna hommikul: “Emme, mis selle ministri nimi oli, kas Emane Jänes?”
pühapäev, 9. jaanuar 2011
Juuksur
laupäev, 8. jaanuar 2011
KULTUURIKALENDER | Tallinn 2011
reede, 7. jaanuar 2011
SMS
Reede nagu sinine esmaspäev
laupäev, 1. jaanuar 2011
‰
Jook | Kogus (liitrites) | Alkoholi ühik |
Punane vein | 2,80 | 22,00 |
Valge vein | 0,72 | 5,60 |
Vahuvein | 2,04 | 11,20 |
Liköör | 0,12 | 1,50 |
Siider | 1,40 | 4,95 |
Vermut | 0,24 | 2,80 |
KOKKU: | 7,32 | 48,05 |