reede, 29. oktoober 2010

Parema homse nimel

Kui ma saabun hommikul kell 06.46 tööle ja kell 23.34 pole ma veel oma tööpäeva lõpetanud, siis tekib paratamatult tunne, et nüüd on midagi valesti... kaks varianti, kas olen nii saamatu ja ei saa hakkama või peaaegu töönarkomaan? Oleks nagu astunud üle piiri..., sest mõni aeg tagasi sai iseendale lubadus antud, et teha tööd selleks, et elada, aga mitte vastupidi...
Täna ja just praegu toimubki aga seesama asi... teen tööd lihtsalt seepärast, et ma nati päeval luuserdasin.. toimus lihtsalt lastepäev: üritus, kus lapsed saavad emmet tööl varjutada. Nii kuulusid täna minu päeva ohtrad sammud, voltimine, solo-autoga sõitmine, teatrietendus, jne... :D
Paraku on praeguseks hetkeks aga nii: silmad ei seisa enam lahti eriti ja aju ei lõika ka nii nagu võiks... aga vähemasti olen ma järje peal :)
Seda võiks teise nimega nimetada ka päästeoperatsiooniks, sest nii on mul nv täiesti töövaba...
Tuleb vaid välja mõelda, mis nipiga töölt minema saab, sest tundub, et kokkulepitud transpordivahend ei toimi :S