Talle endale see asi küll ei meeldinud. Õnneks meenus mulle, et J otsis hommikul oma kruvikeerajat taga ja lubasin talle, et toon ta tööriistad ära. Ta küll oli vahepeal veendunud, et Taaduga peaks kaasa sõitma hoopis tema :) Õnneks läks ta lõunaunne (suurte ponnistustega, sest liiga põnev unejutt oli: Väikeste meeste jutud) ja kui suikus, siis meie läksime kohe minema.
Vesi õnneks torudes ei olnud päris ära jäätunud. Nirises ikka veidi ja sai maapõuest soojemat vett lasta voolata. Toas oli pagana külm. Õnneks või kahjuks pole mul termomeetrit - see ununeb alati osta lihtsalt ja kui meeles on, siis otseloomulikult sellises poes, kus seda ei müüda :D
2 ja pool tundi hiljem oli majas vaikus, aga mingil seletamatul põhjusel kuivatati voodis pisarais silmi. Mimmi väitis, et midagi hullu ei olnud. Ilmselt ei olnudki. :D Nii on ju lootus varsti teatrisse, kinno, peole saada :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar