neljapäev, 25. september 2008

Beebi majas...

..., olin unustanud juba, mida see tähendab. Ta tahab pidevalt süüa, ta nutab südantlõhestavalt, ta vajab hoolt ja tähelepanu. Rõõmu muidugi ka oma armsa oleku ja lalinaga.
J sai kingiks beebinuku, kellele me eile tegime voodi ühest pappkastist ja J enda baikatekist. Otseloomulikult tahtis hoolitsev issi lapsest mõneks hetkeks rahu saada :) ja pani ta ilusti magama. Õnneks pole beebil uinumisega probleeme - norskab nagu karu :). Liimisime (kreemitasime, sest J arvas järjekindlalt, et liimipulk on kreemiga täidetud) siis lõpuks ometi need vahtralehed ära, saime 2 A4-suurust seinapilti. J arvas, et on ilus (ma enne ei teadnudki, et seesugune sõna ta sõnavaras on). Kui läksin liimi oma kohta viima, tuli J ka, kandes oma titte koos voodiga. Ise kurtis, et on raske ja hakkas vankrit nõudma :) Ma arvan, et varsti hakkan ma selle eest veel vastupead saama, et ta vankri müüsin :). Siis asetas oma kandami meie voodi ette??? (ja mina ulliksesna tõesti lootsin, et nüüd, kus tal on oma tuba, seisavad mänguasjad seal), astus paar sammu eemale ja hüüdis üle õla: "Tasa!...Tasa!" (ma ei mäleta, et mina teda oleks nii magama pannud). Kusjuures tita ei teinudki sel hetkel mingit lärmi, kuid J otsustas minna voodi juurde tagasi, põlvitas selle ette ja asus oma lapsele unelaulu laulma: Kallll, kallll, kallll (need on ainsad sõnad, mis talle oma unelaulust meelde on jäänud). Mina samal ajal muigasin. Asi ju oleks võinud sellega lõppedagi, kuid kui J ise tuttu pidi jääma, oli ta mure suur: pidin kontrollima, kas beebil on ikka lutt suus ja kas pudel ka tal kaisus on. Nii, ja täna hommikul, kui mina hiilisin tasakesi toas ringi, et J saaks veel veidi aega magada, kargas ta järsku istuli ja hüüdis: "Tita!", ronis voodist välja ja asus oma beebit söötma. Loomulikult tahtis ta last ja kogu varustust kaasa, kuid üritasin veenda, et tita ju alles tudub... :) Olime hiilimas toast välja, kui kuulsime lapsenuttu :O (nimelt oli lutipudel voodis ja beebinukk vajus kuidagi viltu selle peale, kuid tal on kõrvas temperatuurimõõtmisandur, mis reageerib nii lutipudelile, süstlale, kuuldetorule kui termomeetrile). Rahustasime siis lapse paari paiga maha ja hiilisime minema (loe: tormasime transpordile).
PS! Rohtu saab majast, mis on täpselt meie maja vastas.

Kommentaare ei ole: