Eilne päev algas hiljem kui tavaliselt (magasime tervelt 15 minutit kauem:D). Hommikupudrust J keeldus. Ega ma väga ei üritanud toppida ka, suur poiss juba, küll saab ise aru, kui kõht tühjaks läheb (asendust ka ei toppinud), aga Vanaisa ju ometi ei saanud vaadata, kuidas laps nälgas on, ja pakkus talle esimesel võimalusel leiba ja piima. Kui Vanaisa poest tuli, siis oli ta varmalt nõus J'le saiakeste pakki avama, sest laps ju pole midagi süüa veel saanud!!! Ja pole õige, et laps PEAB nälgas olema! :D
Muidu oli suhteliselt rahulik hommik... vahepeal oli ka kassi päästeaktsioon rõdult, aga midagi erilist selles hommikus küll ei olnud. Seegi oli täiesti tavaline, et 10 minutiga suutis J kogu alumise korruse disainida vastavalt enda ilumeelele (ja seejuures väita, et tuba on ilus :D).
Kui kell sai 11:15, hakkas ta nuiama, et tahab tuttu minna :O (äratus oli 07:15). Vot see oli imelik! Üldjuhul ei meeldi J'le voodisse üldse minna ja ta ikka protestib kõvasti selle teemaga. Veerand tundi hiljem olin ma tüdinenud ta vingumisest, kuidas ta väsinud on, ja tahab teki alla... andsin alla, ja läksime unejuttu (luuletusi) lugema. Ta uinus ahvikiirusel.
Mina suundusin seejärel arvutisse, kus olin seni, kuni ta kahe paiku ärkas.
Ja siis läks elu alles põnevaks!
Lõunasöögiks oli tass keefiri ja viil leiba (mina olin valmis talle ka suppi pakkuma).
Tegime koos kooki (kuna J arvab, et me teeme alati kellelegi sünnipäevakooki, siis nimetasime selle koogi J'i issi sünnipäevakoogiks, kellel juhtumisi oli sünnipäev). Sel ajal, kui ma otsisin ahjuplaati, oli J sukeldunud tainakaussi ja söönud nii mõnuga, et ta nägi välja nagu mustanahaline shokolaadipoiss :D.
Kui kook ahju sai, ja tema nägu puhtaks, siis võttis ta köögikapilt märkamatult klaaskausid ja toppis need märkamatult praeahju (külma puukütte). Veidi aja pärast nägin, kui ta need sealt välja võttis. Aimates ohtu ette, palusin, et ta annaks need mulle, kuna Mimmile ilmselt ei meeldi, kui ta nendega mängib. Otseloomulikult lülitasin sellega sisse protestinupu ja J hakkas kadetsema ja kauss kukkus kaenlast põrandale klirrrrrrrrr... Puhastasin tolmuimejaga parajasti põrandat, kui Mimmi töölt tuli. J läks kohe rõõmsalt teatama, et tegi kausi katki... Mimmi küsis, et kas see juhtus kogemata, ja no muidugi ütles J, et just nii see oligi :).
Sellest hetkest alates muutus J üheks paharetiks... kirjutasin ristsõnade õigeid vastuseid vastuskaardile, kui J tuli ja krahmas Mimmi korrektori ja järgmiseks oli sellest kogu lint väljas...
Kui ma siis küsisin, et kas ta kavatseb täna veel midagi lõhkuda, oli vastus: "Jaaa, taldriku!" Ei pea vist eriline geenius olema, et arvata, mis juhtus vaevalt 10 minutit hiljem :). J hakkas koogisöömiseks taldrikuid ükshaaval elutuppa viima ja ähmiga pillas kolmanda köögipõrandale klirrrrr! kildudeks.
Vaibapiknik möödus ilma eriliste vahejuhtumiteta, aga nõude koristamisse ma teda ei kaasanud :D.
Ülejäänud õhtu terroriseeris J lihtsalt kõiki oma ülienergilisusega (see võis tulla vabalt sellest kolmest tükist koogist, mis sisaldas veidike kohvi) ja Mimmi hakkas mingil hetkel lugema minuteid, mis on jäänud J'i uinumiseni... :D
Õhtuks oli J nõus tatart sööma... tõstsin talle portsu taldrikusse jahtuma, läksin Taadut sööma kutsuma, ja kööki tagasi jõudes oli J parasjagu ametis viimaste tatraterade kraanikaussi kallamisega. Ise rääkis seejuures, et ta ei taha süüa. Tegin sellest pahandusest pilti ja selle ajaga jõudis ta kapilt haarata küpsisepaki (milles õnneks oli paar küpsist ja puru) ja külvata kogu köögivaiba küpsisepuru täis... Ise koristas selle kokku.
Edasi otsustasin, et need lühikesed minutid, mis tal veel on ärkvel olla, liigub ta mu käest kinni hoides.
Lõpuks sai kell 21, ja läksime hambaid pesema. Kui suurem pesemine valmis, siis J tahtis ise hambaid pesta (täpselt samuti nagu see käib igal õhtul), jätsin vee nirisema ja käisin ise korraks all. Järgmiseks suutis ta mind üllatada peapesuga! Föönitasin ta kuivaks ja siis unejutt ja tuttu.
Selle õhtu jooksul kõlas minu suust lause: "Ma peaaegu mõistan inimesi, kes oma lastele kallale lähevad..." :D
Premeerisin end pokaali valge veiniga...
(Veel oli ta päeva jooksul jõudnud panna Mimmi tomatitaimedele igaksjuhuks peale pabertaskurätikust katteloori)
Tänane hommik algas veelgi hiljem... Ei tea, mida peaks arvama, kui hommikul laps teatab, et villane sokk läheb katki?
Kui ma wc-potti puhastusvahendit panin, siis oli J ametis juba õmblemisega (oli eemaldanud õmblusmasinalt katte, avanud varupoolide laeka ja kõik niidipoolid vaibale torniks ladunud).
Tundub, et tuleb põnev päev: ilmselt märk sellest, et lapsega peaks rohkem tegelema.... Lähengi siit nüüd ära (ei, ei... ta pole praegu kuskil "pahandust" tegemas, vaid istub mu süles ja on ametis oma emme kallistamisega ;)).
PS! Täna on esimene hommik, kus J sõi hommikusöögiks võileibu ja jõi kõrvale teed (seni on ta võileiba ampsanud peale pudru söömist)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar