neljapäev, 6. november 2008

Ma olen muusika suhtes...

... väga tolerantne, ma leian. Võin vabalt kuulata stiile seinast seina, ja kõiges midagi enda jaoks lummavat (ehk) leida.
Aga kui mängitakse järjest ca 30 minutit ja teab mitmendat korda "keeruta, lennuta, neli-viis korda järjesti...jne" akordionil, siis hakkab ka minu punane vilkur tööle ja juuksed tõusevad püsti.
Ma saan väga hästi aru, et lapsed, kes käivad muusikakoolis/tegelevad muusikaga, peavad pilli harjutama, ja tore on, et nad muude (põnevamate)tegevuste kõrvalt viitsivad seda teha.
Asi läheb veel hullemaks, kui mõnele teisele naabrile hakkab see harjutamine pinda käima, ja leevenduseks paneb ta oma plaadimasinasse mingi üllitise, mis üritab akordionist üle olla...
Ja mina ei saa enesekaitseks midagi teha, sest tahan nautida veel mõned minutid "vaikust", mida lõunauni võimaldab :D

Kommentaare ei ole: