esmaspäev, 3. november 2008

Jalavanni kiituseks...

... peab ütlema seda, et see tõesti aitab! Vähemasti täiskasvanute puhul, seest lastel ju see vesi seal eriti kuum küll pole või on J lihtsalt väga kuumakartlike jalgadega... Reedel algas mul ikka meeletu nohu ja pühapäevaks oli see täiesti kadunud nagu polekski olnud. Ning kogu saladus peitub ilmselgelt kuumas meresoolaga jalavannis ja pärast seda sai jalgatõmmatud kadunud vanatädi hoole ja armastusega kootud villasedpõlvikud. Oma pirtsakusest (surema ma veel ju ei hakanud) ei olnud ma nõus ühegi teise ravivõttega. J'l nii hästi ei edene, aga küll ma tema ka terveks võlun ;) - see võtab lihtsalt aega.
Uni on täna hommikul jube, seega ma vist lebon terve päeva...

Kommentaare ei ole: