Vabandada või mitte...

... selles on küsimus. Paar päeva tagasi tuli M.T.'ga jutuks see, et kui laps kellegagi halvasti käitub, siis ta peaks vabandama ja mina ei olnud seni J'lt seda nõudnud, sest minu arust ta ei saa sellest korralikult aru, ja ma ei taha, et ta "palun vabandust!" või "anna andeks!" kasutaks vaid sõnakõlksuna (tahaks, et vabandus ja andestus tuleksid ikka südamest). Aga M.T. väide, et olgu või sõnakõlks, aga teatud osal inimestel läheb seesugune viisakus korda. Kuna ma ise sellise nurga alt polnud sellele teemale vaadanud, siis oli see minu jaoks piisavalt põhjendatud ja ma hakkasin J'i "koolitama". Õnneks sama päeva õhtul läks J ise küpsiseid kapist võtma ja kui ma teda keelasin, võttis kapist hoopis tordiküünalde paki. Hetk hiljem oli kogu köögipõrand ühtlaselt kaetud värviliste kaunistustega. Mina avaldasin pahameelt. Küsisin: "Kas nii tohib teha?", sain vastuseks: "Ei tohi!" Ütlesin, et emme on nii kurb nüüd ja käskisin J'l vabandust paluda :) Kumbagi väljendit ei oska ta aga öelda, aga sai aru küll, et valesti tegi. Tuli ja kallistas. Küsisin, et kas me oleme nüüd jälle sõbrad, ja tema lubas ka olla sõber. Paar juhtumit oli veel. Kuna koolitus oli edukas, läksime seda tänavale praktiseerima :D. Ootasime koos Mihkli vanaemaga bussi. Tuul tantsitas jopedel helkureid, J asus Mihkli vanaema helkurit sikutama, keelasin teda. Veidi aja pärast täiesti niisama läks J ja lõi seda tädi :O. Järgnes jälle küsimus, et kas nii tohib, ja J'i pearaputus, et ei tohi ja kui ma ütlesin: "Vaata, tädi on nüüd kurb! Sa peaksid vabandust paluma!", võttis ta minu kaela ümber kinni ja ütles: "Sõbe!" Niisiis olen ummikus: kuidas teha lapsele selgeks, et vabandust tuleb paluda sellelt, kellele liiga tehakse mitte sellelt, kes otseselt teo halvaks nimetab? :D