..., siis meie emaga kohvitasime ja sortisime köögikapile kogunenud ajakirju ja katalooge. Täiesti jabur, kui palju raisatakse paberit pelgalt seetõttu, et kunagi 5 aastat tagasi on keegi midagi tellinud. Kui mõni inimene nii kaua minuga tegemist ei tee, siis ilmselgelt ma ei kirjutaks talle, miks kataloogikaubamajad sellest aru ei saa? Õnneks on olemas "prügikastid" sildiga "papp ja paber" - aga milline raiskamine!!!
Sujuvalt sortisin osad ajakirjad endale, sest kahjuks ei leidnud ma sel imelühikesel nädalavahetusel hetkegi, et kuu jooksul avaldatud klantskirjutistest omale meelepäraseid ja huvipakkuvaid artikleid lugeda. Veel pakkisin kaasa suvel korjatud ravimtaimesegu (et leida oma teekannule ikka rakendust), õuna- ja pirniplaadikooki (2 erinevat kooki) ja võileivale hapukurki. Seekord rohkem maahõngu ei saanudki kaasa.
Koju jõudsime just selleks ajaks, kui Pearu oli laulnud. Kuna ma ise üldse laulda ei oska, siis olin rabatud. Ei meeldinud vaid Ines Karu ja Kristjan Kasearu (asi oli ilmselt nende esimeses lauluvalikus, kus Ines terve aeg ainult ühte fraasi kordas). J jäi sel ajal magama ja mina hakkasin ahju kütma, sest tuba oli üpris jahe. Ja siis jäin passima filmi ja näksisin kooki. Ei vaadanud seda mitte mingi elamuse pärast, vaid tegin lihtsalt nö aega parajaks, et tuli ahjus lõpetada ja siiber kinni panna, et mitte õue kütta. Koorisin sibulat ja küüslauku, hakkisin ja panin voodi juurde taldrikule, tilgutasin teepuuõli padjapüürile, et J ikka pühapäeval rivis oleks. Uneks piilusin teiste inimeste kodudesse.
J nägi öösel paha und, karjatas ja tõusis istuli ja hakkas mind nõudma kaissu. Kui ta uuesti pikali sain ja rahustatud, siis ütles ta, et kardab :(. Ei hakanud öösel uurima, mida ta nägi ja ilmselt poleks ta osanud mulle ka seletada. Võtsin ta endale kaissu ja rääkisin rahulikult ta uuesti tuttu. Hommikuks oli see vahejuhtum ununenud.
Tänasest on tagasi Vello.
Sujuvalt sortisin osad ajakirjad endale, sest kahjuks ei leidnud ma sel imelühikesel nädalavahetusel hetkegi, et kuu jooksul avaldatud klantskirjutistest omale meelepäraseid ja huvipakkuvaid artikleid lugeda. Veel pakkisin kaasa suvel korjatud ravimtaimesegu (et leida oma teekannule ikka rakendust), õuna- ja pirniplaadikooki (2 erinevat kooki) ja võileivale hapukurki. Seekord rohkem maahõngu ei saanudki kaasa.
Koju jõudsime just selleks ajaks, kui Pearu oli laulnud. Kuna ma ise üldse laulda ei oska, siis olin rabatud. Ei meeldinud vaid Ines Karu ja Kristjan Kasearu (asi oli ilmselt nende esimeses lauluvalikus, kus Ines terve aeg ainult ühte fraasi kordas). J jäi sel ajal magama ja mina hakkasin ahju kütma, sest tuba oli üpris jahe. Ja siis jäin passima filmi ja näksisin kooki. Ei vaadanud seda mitte mingi elamuse pärast, vaid tegin lihtsalt nö aega parajaks, et tuli ahjus lõpetada ja siiber kinni panna, et mitte õue kütta. Koorisin sibulat ja küüslauku, hakkisin ja panin voodi juurde taldrikule, tilgutasin teepuuõli padjapüürile, et J ikka pühapäeval rivis oleks. Uneks piilusin teiste inimeste kodudesse.
J nägi öösel paha und, karjatas ja tõusis istuli ja hakkas mind nõudma kaissu. Kui ta uuesti pikali sain ja rahustatud, siis ütles ta, et kardab :(. Ei hakanud öösel uurima, mida ta nägi ja ilmselt poleks ta osanud mulle ka seletada. Võtsin ta endale kaissu ja rääkisin rahulikult ta uuesti tuttu. Hommikuks oli see vahejuhtum ununenud.
Tänasest on tagasi Vello.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar