... ühest paksust kokaraamatust (EDIT: tegelikult see polnudki nii paks kokaraamat, vaid hoopis Maire Suitsu "Suur küpsetamiseraamat I osa") ühe uue koogi, nimeks oli õunakook tosca kattega. Nami-namis on ka sama retsept, kuid seal pisut teine nimi. Aga ausõna, see on sama kook!
Kusjuures see nüüd raudselt üks mu lemmikuim kook :P - hea lihtne teha (ei ole vaja midagi külmikus hoida, ei pea pärast rullima; sega vaid kokku ja viska ahju). Väike soovitus neile, kes väga magusaid kooke ei armasta: võite panna toscasse vähem suhkrut, sest see pealne oli ka minu jaoks veidi magus.
Laupäev oli üldse üks äärmiselt vahva päev: kohvitasime ja lobasime nagu vanadel headel aegadel, ja lapsed ka ei seganud :D, mängisid omaette teises toas. Õhtul vannitasin kahte last ja lugesin pärast seda neile unejuttu tüdrukust, kes ei tahtnud tuba koristada ja seetõttu kodust ära jooksis... Kui tuli kustu sai, siis tuli lohutada öömajalist :D, kellel emme pärast pisarad silma tulid :D. Aga kavaldamises olen ma osav ja nii läks nututuju kiirelt mööda. Teesklesin pissihäda ja "läksin wc'sse", 5 minutit hiljem, kui vaatama läksin, oli toas vaikus. Ise suundusin TV'd vaatama ja pool neli (kella kruttimise aeg) avastasin end diivanilt magamas. Kolisin voodisse. Hommik saabus traditsionaalselt vara ning möödus linnutiivul... ei saanud veel korralikult hommikusöökigi nautida, kui oli juba aeg startida linna suunas. Kuna oli kehv ilm, sai otsustatud nii, et käime teatris, shoppamas ja pärast viiakse mind koju ka. Etendus köitis J'i väga. Kui ma enne algust olin veendunud, et tema on ainus laps, kes üle saali kõva häälega tegevust kommenteerib, siis tegelikkus oli hoopis vastupidi: istus ilusti süles ja jälgis kõike.
Pärast käisime kohvitamas ja koogitamas: küll mitte kohvikus, vaid sugulase sugulase juures. Ja seejärel veidi shoppama: kahjuks sain J'le ainult kindad. Mütsivalik oli peaaegu olematu :( Aga küllap ma veel jõuan...
Kodus oli päris külmaks läinud, vend pani ahju küdema, vennanaine keetis suppi ja mina... mina vist ei teinud midagi :D. Sõime kõhud täis, rääkisime juttu ja mängisime lastega. Tõsiselt vahva oli! Vennatütar unustas ikka midagi meile ka, et oleks teinekord pühjust tagasi tulla: avastasime täna hommikul riiulilt 7 Lotte puzzletükki.
Öösel algas J'l nohu ja köha, seega vaktsineerima ei lähe. Mul on tunne, et nii kui ma olen arstiaja paika pannud, nii otsustab J haigestuda, enam seda viga vist ei tee. Peangi hakkama arstile helistama ja ammu tuttavaid ravivõtteid kuulama...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar