Hommik. Nagu iga teine, silmad ei taha ega taha avaneda ja telefon helistab juba ei tea mitmendat äratust. Mingi hetk tundub, et kauem enam venitada ei saa. Venin voodist välja, sikutan kardinad akna eest ja panen raadio mängima, poen uuesti voodisse. Kuulan kuuesed uudised ära ja siis ajan end päriselt püsti, et minna wc’sse. Teel sinna tahab kass tähelepanu. Hiljem pilk peeglisse.. on vaja pead pesta! Äkki ei ole ka? Vist ei ole, aega niikuinii ei ole. Ei, on küll ikka vaja, meenub, et täna on see eriti oluline... mhm, ma panen täna seeliku ka selga! Eile viisin ju tossud remonti ja pean seetõttu olema täna kontsadel... ja kui juba kontsad, siis kindlasti võib ka seeliku panna... pealegi.. (saladus! Nagu ütleb J :D)
Pea pestud, suundun päriselt riidesse panema ja avastan sukasahtli juures, et tegelikult ei ole õigeid sukkpükse ja sukkade jaoks on vist vara. Lõpuks leian sobivad, seelik vajab triikimist, samal ajal äratan J’i. Triikraud seina, kontrollin, et oleks ühe peal ja kui triikraud on soe, asun triikima... ja kohe tilgub ka seelikule mingi vee lärakas... pole hullu, kuivab ära... seelik sirge, hakkan seda selga ajama ja ei suuda uskuda, et seelik ikkagi märg on... APPPI... see polegi märg, ma triikisin sellele just ühe kõrbepleki ehk vesi kõrvetas seeliku kanga ära. No täna ei ole minu päev!! Kirun kodustatud priimulat, kes tahtis nädal tagasi sussid püsti visata, ja keda ma turgutasin pihustades triikrauaga lehti. Kellele neid lilli vaja on?! Mu lemmik seelik on nüüd rikutud! Päev on rikutud!
Kas keegi teab õmblejat, kes võiks seeliku järgi võtta lõike ja teha mulle täpselt samasuguse seeliku?
Edasi läheb traditsiooniliselt: esimesest bussist jääme maha, teisega nibin-nabin jõuame järgmisele bussile. Bussis muidugi draama istekoha pärast: küll paistab päike silma, koht pole piisavalt akna all, ei sobi ees, ei sobi taga.. Ausõna, ühel koledal päeval peab J jalgsi minema lasteaeda, ausalt ;)
Lasteaias draama riietega. Kuna J ei viitsi sukapükse õueminnes jalga tirida, siis pole ta nõus neid ka hommikul äravõtma, ja väidab seejuures, et tal on lasteaias külm muidu. No terehommik!
Lõpuks saan soolase musi ja torman minema. Töökaaslane helistab ja tunneb huvi, kus ma venitan.. lisan kiirust ja jõuan ta autole, et tööle vurada...
Nii tavaline hommik... Meenub, et süüa jälle ei jõudnud :S
Ilm on Super ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar