... (tegelikult küll mitte päris) vaatamas etendust "Võlukringel ja mängis seda Nukuteatre Nipitiri. Tükk oli J'i jaoks liiga keeruline (sõnalist osa oli liiga palju), aga istus ja vaatas ilusti: viimased 2 minutit niheles vaid, sest oli pissihäde (nagu tema seda ütleb).
Kirjutamiseks pole mul üldse enam aega, sest olen täielikult mattunud sallimaaniasse - umbes veerand on valmis ja tuhin pole veel üle läinud. Täna selgus, et lõnga ostsin ma liiga vähe: pean uuele jahile minema.Mõningad korrad on ka apsud mustrisse tulnud, kuid õnneks olen ma kohe jaole saanud, ja seega pole pidanud päris harutama veel hakkama. Loodan edasigi sama edukas olla. (Kui ma mingi aeg tagasi kurtsin selle üle, et mul pole ühtki hobi, siis hetkel vist on küll lõng ja vardad selleks).
Tähelepanu! Tähelepanu! Kaduma on läinud üks väike dalmaatslane. Koer on umbes 20 cm kõrgune, valge mustade laikudega, tumedad silmad, keel on roosa, nina must. Talle meeldib istuda. Kes on näinud seda kusagil, siis olge hea, andke teada - tunneme temast väga puudust (J'i katsikukink)! Otsimist raskendab asjaolu, et meil pole õrnemat aimugi, millal või kuhu ta kadus/jäi.
See on juba ülemõistuse, kui udupea ma olen. Sügisel 2007 avastasin, et J'l on üks T-särk kirjaga "I was born this cute" kadunud. Hakkasin oma peas sorima, et kus viimati seljas või kaasas see meil oli:
A) minu vanatädi tütre juures (väitis, et ei jäänud sinna maha, ja kuna tal poleks nii väikse pluusiga ka midagi teha, siis täiesti kindel, et sinna see ei jäänud);
B) minu venna autos (väitis, et ei jäänud sinna. aga seal on nii palju asju, et oleks raske leida... laste seljas näinud ei ole, seega usun, et ei jäänud)
C) minu venna ämma juures (väidetavalt ei jäänud)
D) arsti juures (kõige tõenäolisem, aga ma ei saanud ju ometi palja lapsega arstilt ära tulla... samas kui tal oli mingi polo või body seljas, siis suht tõenäoline...)
Nii palju siis sellest... pluus pole tänaseni väljailmunud.
Kirjutamiseks pole mul üldse enam aega, sest olen täielikult mattunud sallimaaniasse - umbes veerand on valmis ja tuhin pole veel üle läinud. Täna selgus, et lõnga ostsin ma liiga vähe: pean uuele jahile minema.Mõningad korrad on ka apsud mustrisse tulnud, kuid õnneks olen ma kohe jaole saanud, ja seega pole pidanud päris harutama veel hakkama. Loodan edasigi sama edukas olla. (Kui ma mingi aeg tagasi kurtsin selle üle, et mul pole ühtki hobi, siis hetkel vist on küll lõng ja vardad selleks).
Tähelepanu! Tähelepanu! Kaduma on läinud üks väike dalmaatslane. Koer on umbes 20 cm kõrgune, valge mustade laikudega, tumedad silmad, keel on roosa, nina must. Talle meeldib istuda. Kes on näinud seda kusagil, siis olge hea, andke teada - tunneme temast väga puudust (J'i katsikukink)! Otsimist raskendab asjaolu, et meil pole õrnemat aimugi, millal või kuhu ta kadus/jäi.
See on juba ülemõistuse, kui udupea ma olen. Sügisel 2007 avastasin, et J'l on üks T-särk kirjaga "I was born this cute" kadunud. Hakkasin oma peas sorima, et kus viimati seljas või kaasas see meil oli:
A) minu vanatädi tütre juures (väitis, et ei jäänud sinna maha, ja kuna tal poleks nii väikse pluusiga ka midagi teha, siis täiesti kindel, et sinna see ei jäänud);
B) minu venna autos (väitis, et ei jäänud sinna. aga seal on nii palju asju, et oleks raske leida... laste seljas näinud ei ole, seega usun, et ei jäänud)
C) minu venna ämma juures (väidetavalt ei jäänud)
D) arsti juures (kõige tõenäolisem, aga ma ei saanud ju ometi palja lapsega arstilt ära tulla... samas kui tal oli mingi polo või body seljas, siis suht tõenäoline...)
Nii palju siis sellest... pluus pole tänaseni väljailmunud.
Hiljuti kadusid ära J'i teksad ja meenutama hakates selgus, et viimati kandis ta neid Tähesaju Juku mängutoas... no täitsa võimalik, et tulles sealt võisid need jääda kuhugi ripakile. Kui ma selle teadmisega olin umbes 3 päeva elanud, selgus, et olid jah ripakile jäänud, aga õnneks koju. Pole aimugi, mismoodi said püksid J'i raamaturiiulisse.
Ja nüüd siis on kadunud koer. Tegelikult ma saan täitsa aru, kuidas need asjad ununevad: kui ikka joosta kogu aeg lapsele järgi, et teda riidesse saada ja muudkui üritada talle midagi selgeks teha või keelata, siis on täiesti normaalne, et tähelepanuvõime on kehv.Ja siis arstid imestavad, kui ma palun neil mulle midagi üleskirjutada, kui mingist ravimist on jutt: heidavad ette, et noor ema, aga mälu pole ollagi. No mis noor? Ma juba 3 aastat kirjutan kõik asjad üles, sest muidu ununeb sootuks. Õnneks aitab ka telefoni kalender palju ja taskud lipikutest punnis ei ole.
Täna ära maale jälle. Kui eile mu palvel juuretis käima pandi, siis läheb täna leiva sõtkumiseks ja homme küpsetamiseks :P ....sooja leiba, mõtelge!... (lund veel ei oota)
Rändaja/Juhan Liiv/
Tulin linnast. Lumesadu.
Tööd ei leidnud kusagilt. --
Lumesadu. Jalad väsind.
Läbi, läbi näljane.
Kuskil teed, ei tulekiiri,
aeg ju hiline.
Ennäe! tulukene siiski
vilgub viimati.
Koputan ja astun sisse --
lahkelt lahti tehakse.
Tüdruk võtab ahjust leiba,
sooja leiba -- mõtelge!
Soe saun ja lõhn nii armas. --
Tühi kõht. -- «Kas soovite,
külamees, vast sooja leiba?»
Murdis tüki minule.
Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!
Soe leib ja soe süda,
perenaine tasane.
«Kust sa tulid, kuhu lähed?
Kas sul naine, võõras mees?»
Sealt ma tulen, sinna lähen,
olen vaene reisimees.
«Mitu venda sul või õde?
Isa, ema elavad?»
Mina üksi! Kibe tõde,
kõik nad ära surivad.
«Tibi-tibi, tibi-tibi --
suurem neist on kukeke.
Mul on neli kanapoega,
jutt neid ajas ülesse...»
Tööd ei leidnud kusagilt. --
Lumesadu. Jalad väsind.
Läbi, läbi näljane.
Kuskil teed, ei tulekiiri,
aeg ju hiline.
Ennäe! tulukene siiski
vilgub viimati.
Koputan ja astun sisse --
lahkelt lahti tehakse.
Tüdruk võtab ahjust leiba,
sooja leiba -- mõtelge!
Soe saun ja lõhn nii armas. --
Tühi kõht. -- «Kas soovite,
külamees, vast sooja leiba?»
Murdis tüki minule.
Suure tüki sooja leiba!
Oh küll maitses magus see!
Soe leib ja soe süda,
perenaine tasane.
«Kust sa tulid, kuhu lähed?
Kas sul naine, võõras mees?»
Sealt ma tulen, sinna lähen,
olen vaene reisimees.
«Mitu venda sul või õde?
Isa, ema elavad?»
Mina üksi! Kibe tõde,
kõik nad ära surivad.
«Tibi-tibi, tibi-tibi --
suurem neist on kukeke.
Mul on neli kanapoega,
jutt neid ajas ülesse...»
PS! Hiljuti valisin välja sobiliku luuletusejupi J'le (mitte see, mida just lugesid :D), mida sobiks Jõuluvanale lugeda, kuid kõik luuleõpingud jooksevad liiva: ta kas ei kuula mu luuleridu üldse või käsib kohe vait olla :D. Eile õnneks selgus, et ta võib ehk Jõuluvanale hoopis laulda. Nimelt on tal komme haarata mingi suvaline vidin (nt kruvikeeraja, kamm, teleripult, vne) kätte, panna see suu lähedusse (nagu mikker) ja siis laulda. Ja laulab ta toredasti :D. Kui laul otsa saab, siis ta plaksutamisega annab märku, et nüüd on lugu läbi, ja võiks ka aplodeerida. Lisalugusid saab ka ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar