Umbes korra aastas...

on meil peres kombes koristada riidekappi. Me koristame seda jooksvalt ka ikka, aga siis toimub põhjalik koristus, kus praagitakse välja need riided, milledega pole juba peaaegu aasta või vahel ka paar :D käidud. Vahel on praakimise põhjuseks ka see, kui riietusese on mingil seletamatul põhjusel number või paar väiksemaks või suuremaks muutunud :D. Need riided siis pannakse kõik ühte suurde hunnikusse ja kui siis kõik naislähisugulased kokku saavad, siis toimub suur moedemonstratsioon :). Olgu, olgu: klounaad on selle ürituse kohta ehk parem sõna. Vähemasti mina näen küll kohutavalt naeruväärne välja. Oskus enda üle naerda on mul isegi olemas, aga see pole põrmugi nii hea kui mu õel... ma pean veel veidi harjutama.

Laupäeva hommik möödus vist kuni lõunani jälle kohvilaua ääres (mis pole midagi erilist, arvestades asjaolu, et maal läheb meil alati nii). Saime värskeid ahjusoojasid kaneelisaiasid, ja sedakorda polnud autoriks mina.
Ennelõunal kõlas kogu aeg J'i vigin ja kisa, sest ta kohtus köögis oma onuga, kellel tavaliselt pole aega temaga eriti tegeleda. Verbaalne väljendus on J'l juba suhteliselt hea, aga siiski veel piiratud - ja nii siis ajaski onu teda oma mõtteavaldustega tigedaks. Kui ikka oma emme ütleb, et pliit on kuum, siis on pliit kuum, aga mitte tuline, eksole :D Õnneks mingi aeg J leebus ka, abiks oli mullitaja. Vahepeal oli raske aru saada, kummale see lustimine rohkem rõõmu pakkus. Teiseks võlusõnaks oli jalgpall, mida nad toksisid. Tuleb välja, et vähemasti ühe onuga on J'l ühiseid huvisid :D.
Minu kokanduslik savutus pidi olema juustutäidisega kanafileerullid peekoniümbrises, kuid sel ajal, kui me magasime lõunaund (J tudus ja mina kudusin), sel ajal suutis mu ema tükeldada kanafilee ribadeks ja mul ei jäänud muud üle, kui teha kanakastet ja kanasuppi. Õhtul tulid väikesed sõbrad külla koos emme-issiga.
Pühapäevahommik algas sama traditsionaalselt nagu alati. Hoolimata sellest, et J hommikul esimese asjana nõudis "Pannkoogisöömise" laulu (puhhh-puhhh-puhhh-puhh puhun ma, ei ole aega oodata, Mimmike miks nii Sa teed, et koogid liiga tulised jne) ja meie kõik suure aplausi juba ette ära Mimmile tegime, jäime me nendest siiski ilma.
J pani Taadu taas paberile transpordivahendeid (trollid, trammid, bussid, rongid, lennukid, helikopterid, raketid, autod, kallurid, rekkad, teerullid ja kõiksuguses variandis kraanad ja traktorid) joonistama. Kusjuures enam ei pääse lihtsalt mingi kasti joonistamisega, millele teha rattad alla, nüüd nõuab J ikka juba detaile ka (tuled, uksed, aknad, rool, inimesed... äkki midagi veel?). Isa juba kurdab, et ega ta onu Raivo ole, väidab, et joonistusoskus on suht nigela võitu. Ema siis andis mõista, et olgu õnnelikum, et laps on valinud ühiseks tegevuseks joonistamise mitte näiteks laulmise - siis võiksju asi kordi hullem olla :D. Kui me siis sujuvalt elutuppa Tähelaeva läksime vaatama, selgus, et J vist sai sellest ema lausest aru, sest ta kutsus Taadu tantsule, kui mingi muusikaline vahepala Sullivanilt oli :D. Isa/Taadu virises veidi. Minu hetteheite peale nõksutas siis paarkorda põlve ja läks ära tööle :).
Õhtul sain teada, et olin kudumisega emale vahele jäänud.. küll mitte esemega, aga ta teab, et ma miskit roosast lõngast koon.
Lahendasime ristsõnu terve virna teatmeteoste abil. On valdkondi, kus ma ikka täiesti loll olen.
Selliseks asjaks on ka kokku-lahku kirjutamine. Mul pole õrnemat aimugi, kus olin mina, kui seda koolis õpetati. Ja ma arvan, et seda tehti ikka mitmes klassis mitte ainult ühes. Ei tea, kas oleks abi, kui ma võtaks eesti keele ortograafia reeglid pihku. Ma tean tegelikult ainult ühte reeglit: pildiraamat kokku, sest näitab liiki/laadi ja minu raamat lahti, sest näitab kuuluvust. Kõik! Siinkohal vabandan oma blogi lugeja ees, et siin alalõpmata seesugused vead on (lisaks tippimis-, stiili ja kirjavigadele).
Seda võin ma kindlalt öelda, et ega emakeelega ei läinud selline nipp läbi nagu füüsika, geograafia või ajalooga: kui vaheaeg hakkas saabuma ja hindeid hakati panema, siis vahel andis tunnistust päästa kolmest sellega, kui sai õpetajale öeldud: "Ärge pange kolme, Te :D rikute mu tunnistuse ju niiviisis ära, mul tulevad ülejäänud ained kõik neljad viied!" Kui üks õpetaja sai äraräägitud, siis polnud keeruline suunduda järgmise juurde :D Õnneks kasutasin ma seda nippi vist aint kahel korral.

Ilmateadet ka: on ilus talvine ilm, katused on lumised, ka maapinnal on lumelaike. Kahe nädala pärast (veidi vähem) hakkavad liikuma Päkapikud...