Kuvatud on postitused sildiga raamatud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga raamatud. Kuva kõik postitused

teisipäev, 17. veebruar 2009

Head ei saa ilma halvata :S

Reede õhtul võlusin meid taas maale, tehes seekord tõelise üllatuse, sest sai ju eelmine kord öeldud, et rohkem meid sel kuul ei näe. Nojah... varsti ei usu meid keegi enam :).
J kibeles hirmsat moodi shokolaadiga, mis mul kotis oli ja lõppes see sellega, et J pani üksi pool kogust nahka :O. (õnneks oli mul oidu tükeldada taldrikule ainult pool ehk 100g shokolaadi, millest ka ühe riba viisime vanaisale). Ei tea, kus see laps õppis küll seesugust maiust sööma, sest umbes 6 kuud tagasi ei osanud ta seda küll veel hinnata. See erguti keeras ta aga puhta ära ja magamajäämine oli eriti problemaatiline: ei teadnud ta vist ise ka, mida tahab. Lõpuks jäigi süles ja teleri ees magama.
Laupäev oli lustlik: õues sai läbitud kõik kohustuslikud talvealad (k.a. kelgusõit Mimmile, mis eriti lõbu pakkus).
Toas käis ka pidevalt üks tants ja trall. Kell kiirustas meeletul kiirusel.
Köögikata ametis tegime meie J'ga salateid õhtusöögi juurde. Hiinakapsa-tomati-kurgi-paprika oma ja siis veel tükeldatud keedupeet. Äramainimst väärib hetk, mil J nõudis kurki :O. Andsin talle siis ühe riba. Krõmpsutas sellise näoga nagu sööks ta iga päev kurki ja õige varsti nõudis ka juurde. Olin lahkem ja lõikasin suurema jupi, mille ta ka rõõmuga hävitas ja nõudis veel juurde (etteruttavalt võiks öelda, et see ei tähenda, et ta järgmisel päeval oleks olnud taas seda sööma - ju sai aastaports täis :D). Kuna ta söögitegemise käigus ka muid asju maitsenud, siis söögiajaks oli tal kõht juba nii täis, et ta oli taldrikust ainult siis nõus ampsama, kui sellele järgnes morss :).
Forellipirukas läks ka ahju. Retsept on siin blogis juba ka olnud (arvan, et oktoobri lõpp või novembri algus).
Õhtul küpsetas Mimmi leiba, mis nüüd on ikka juba täiesti arvestatav võistleja poeleivale. Tegelikkuses on see isegi favoriit, sest otsa saab see kindlasti kiiremini kui poeleib.
Pühapäev magasime kaua, suisa poole üheksani :D. Traditsiooniline pudrutamine, kohvitamine ja kohe oli ka selge, et asi pole õige: mu nina tilkus kahtlaselt :S. Elamisse siginesid tükeldatud sibul ja küüslauk.
Küpsetasime torti, sest mu vanemal vennal oli sünnipäev. Tort siis tavaline biskviitpõhi, immutasime piimaga, vahele panime kohupiima ja sõstraid (punaseid), ning pealt katsime hapukoore-kakaokreemiga. Kaunistasin küpsisepuruga ja hapukoorega kirjutasin peale tema nime ja lisasin 5 küünalt: sai uhke. Muide 5 küünalt ei tähistanud sugugi ta vanust :D. Meid lihtsalt oli maal viis inimest, kes talle igaüks andsid ühe soovi, mida soovida ;). Tegime tordist pilti ja panin talle pildi oma orkutisse :D. Üldiselt on see vist selline traditsioon, et ta on oma sünnipäeval kaugel ära, ja meie teeme kooki ning koogist pilti :D.
K ja KK ja M käisid ka külas, kuid tordile ei jäänud :S.
Õhtul käis õde pirukal.
Esmaspäeval oli nohu ikka juba väga talumatu. Õnneks pole muid kaebusi ja seega ma kannatan need 10 päeva ilusti ära. Ja pühapäevaks pole ma siis ka enam nakkusohtlik.
Plaanid sadasid kolinal vastu maad, sest väike väsimus oli ikka ka.
Tuludeklar sai juba esitatud.
Õhtul jõin kuuma teed sidruniga, järasin jõhvikaid. Voodi kõrval oli küüslaugu ja sibula hake ja padjal oli kolm tilka teepuuõli. Ahjaa, jalas olid villased sokid.
Näis, mis see nädal põnevat toob...
__________________
Ristsõnade lahendamises olime eriti produktiivsed: 4 vastustetalongi sai täidetud :)
__________________
Raamatuks oli seekord (tegelt sai juba eelmine kord alustatud) "Meie kiisul kriimud silmad", mis mu juhtme kohati päris kokku ajas, sest järjest tulid sarnased luuletused, kuid autorid olid erinevad. Lahendus selgus siis, kui lugesin läbi järelsõna (ehk selle, mida ma raamatutes tavaliselt ei loe) :D.

laupäev, 7. veebruar 2009

Korralik nädalavahetus

Käisin siis Nukukas lõpuks ära, ja ostsin piletid. Klienditeenindaja ei saanud algul üldse aru, mis ma tahan. Mina siis üritasin teist korda seletada, ta ei saanud ikka veel miskit aru. Siis võttis ta paberi ja pastaka appi ja hakkas mu soove ülestäheldama ja ükshaaval teostama (olgu öeldud, et vahepeal hakkasin ma juba ise aru saama, mida ma tahan :D). Ning lõpuks, kui broneeringud ja aastapiletid ja tavalised piletid ja kutsed kõik korrektselt ostetud ja vormistatud olid, ütles ta, et polnudki nii raske, kui esiti arvas :) Nägime ka teatridirektorit, jesss, päev läks korda - üht nö kuulsat eestlast nähtud.
Nukuteatris tekkis hetkeks ka väike draama: nimelt arvas J, et kui piletid ostetud, siis saame kohe minna etendust nautima, ja ta oma jope juba riidehoidu andis :) Andsin ta soovile siis veidi järgi ja käisime akvaariumis kalu vaatamas ja wc's.
Ja vanalinnas juhtus midagi täiesti ootamatut: mind tabas korraga jõulutunne :O (seda ei juhtu just tihti, et ühel hooajal tabaks see mind mitu korda järjest). Lihtsalt sadas nii ilusat lund, "jõulu"tuled põlesid, igast majast möödudes mängis head tuju tekitav muusika... no täiesti jõulukas...
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab... juhuuuu, oleme maal. Peale meie on siin ka Nunnu oma emme-issiga.
Reedel läksime praktiliselt kohe magama ja seega polegi nagu midagi maaloleku kohta mainida...
Laupäeva hommik algas minu jaoks üli vara (kl 7:00), sest köögist kostus lärmi - raadio mängis. Hommik oli nagu hommik ikka... saatsin muudkui töönarkareid tööle ja ise nautisin kohvi.
Kui hakkasime õue minema, siis tuli parasjagu "Pealtnägija" kordus ja ma seda siis ühe silma ja kõrvaga üritasin jälgida. Riietumine venis.
Lõpuks jõudsime õue ka. Ooo, mis superilm! Kraad 1,5 plussis, tuuletu ja midagi ei sadanud kah. Päikest ehk oleks võinud olla.., aga sulaga seda juba naljalt ju ei näe, eksole...
Otseloomulikult oli vaja õue tarida kogu talvevarustus: suusad, -kepid, hari, lumelabidas, kelk, lumesahk ja fotoaparaat :). Kuna suusad jahtusid..., siis meie sel ajal rookisime lund (leiutasin uue teepuhastus viisi: nimelt hakata sealt, kus vaja rookida, lumepalli veeretama ja ei mingit labidaga vehkimist - ma pean selle idee kiiremas korras patendeerima :D) ja üritasime ehitada kelgumäge. Kui väsisime, siis veeretasime lumepalle, et ehitada lumekindlust, kuid kahjuks polnud meil nii suureks ettevõtmiseks ei võhma ega püsivust. Siis me tegime ühe fotosessiooni ja seejärel kohe tahtis J suusatada. Seekord ta keppe üldse ei tahtnudki/vajanudki. Tegin väikse videoklipi. Ning siis otsustasime kelgutada poodi, et tuua koogi jaoks vajalikku nänni.
Tagasi maja juures viisin ostud tuppa ja olime edasi õues, kus tegime lumeingleid (jah, ka mina tegin, sest olin end ilmale vastavalt riidesse pannud), kõndisime käpuli lumes ja haukusime, sest me olime kurjad koerad :D, hüppasime kaugust, tegime kukerpalle ja kõige krooniks muidugi püherdasime lumes nagu teerullid :D. J ronis mänguväljaku redelist üles ja alla ja ei saanud üldse aru, miks talvel ei saa liugu lasta liumäel). Lõpetuseks tegime ühe minilumememme aiaposti otsa.
Toas panin riideid kuivama ja sel ajal anus J vanaisa, et viimane aitaks tal avada maisipulga pakki. Ja mis Te arvate, et vanaisa oli kade või? Loomulikult ei olnud!!! Seega: lõunasöögiks maisikepikesed Lottega... õnneks oli Mimmi ka selleks ajaks juba töölt tulnud ja aitasime, siis seda kuhja vähendada usinalt (ei saa mainimata jätta, et mina kõige usinamalt). Kui Taadu saabus, siis oli J nõus ka vist 7 lusikatäit suppi sööma. Ning lõunauni saabus tavatult hilja: poole nelja paiku vist.
Vahepeal lahendasin jälle ristsõna, sest arvuti oli kinni...
Kui J tõusis, hakkasime tegema jõhvika pahupidikooki.

Retsept pärit siit. Nii lihtne pole veel ükski koogitegu vist olnud. Ning tulemus oli minu meelest super!!!! Magus ja hapukas ja soe ja külm - kõik see korraga! Oooo... (sõime soojalt vaniljejäätisega).
Õhtusöögiks tegi Nunnu-emme lasanjet, mida J muidugi ei proovinud ka mitte. Aga seda oleks ka palju tahetud olnud... tuletame meelde, et ta üleeile sõi tatart ja eile õunaampsu.
Siis käis J vannimõnusid nautimas (õlitasin täna ka ta pead, sest tal oli titekõõm peas :O) ja sukeldus juba eriti palju.
Eesti Laul 2009 oli suhteliselt suur pettumus: meeldisid Traffic "See päev" (lihtsalt tundub juba mõnda aega kõrvale kena), Chalice & Maagiline Kuues "40" (kuna oli nii friik laul) ja Laura "Destiny" (no ta lood lihtsalt meeldivad). Aga üldiselt ei meeldinud saade eriti :(
Ja siis teatas J, et on tuduaeg, ja oli nõus üle mitme aja rahumeelselt magama minema. Tahtis veel, et ma loeksin talle unejuttu :O (viimasel ajal, umbes nädala vast, ta käsib mul vait olla, ja tuli kustu panna). Raamatuks seekord E.Raud "Padakonna vada". Lustakad riimid olid. Soovitan!
Ja J'i kunstigaleriis on esimesed neli tööd ka üleval ;)
PS! Tea Kirjastuse lasteraamatusari tuleb kindlasti sel kuul meie postkasti: kinnitavad usaldusväärsed allikad ;)

laupäev, 24. jaanuar 2009

Kepikõnd

Kui J'st ei saa olümpiavõitjat suusatamises, siis saab temast tubli rahvasportlane kepikõnnis (kunagi saab sellest ka ehk olümpiaala :D). Esimesed kolm minutit "pütilaudadel" olid päris edukad ja see nägi isegi veidi suusatamise moodi välja :) Aga siis sai "rada" otsa ja ta hakkas muudkui pots ja pots ümberkukkuma. Õnneks on tal suhteliselt lühikesed jalad ja kukkumine ei morjendanud teda eriti; mõned korrad sai ka täitsa ise püsti. Teada on, et iga algus on raske ja ega meist keegi pole sündinud suusad jalas (kui mõni norrakas jätta arvestamata) ja harjutamine pidavat meistriks tegema. Algus on tehtud.
Kui suusad jalast said, siis näitas ta ka oma hämmastavat kepikõnnioskust. Kuna ma pole seda ise kunagi harrastanud, siis ei oska ma ta tehnikat kommenteerida, aga mulle tundus küll, et kõik oleks nagu õige olnud.
PS! Hoolimata sellest, et J usinalt lumelabidat ja harja kasutas mattub pool hoovi ja sissesõiduteed praegugi, mil ta lõunaund magab, sügavas lumes.
Tegin täna mustsõstra-muffineid, mis mingil seletamatul põhjusel ei tahtnud üldse kerkida, olid jälle tibi-roosad, kuid maitse oli iseenesest hea.
Unejutuna sai jälle kaks raamatut läbi, seekord olid luulekogud "Kolmed tähed" (V.Luik) ja "Liblikaga võidu" (J.Kaidla). Mul on tunne, et see ettelugemine avardab tunduvalt J'i sõnavara kui mitte muus, siis sellised kahtlase väärtusega sõnad nagu "pagan küll", "kurat" jt süvenevad üha. Ma tõesti polnud vare märganud, et igas lasteraamatus on need väljendid sees. Samas varem või hiljem õpiks ta need nii ehk naa selgeks: et parem siis juba varem :D.

kolmapäev, 21. jaanuar 2009

Unejutt

Kui ma kuskilt interneti avarustest lugesin, et need lapsed, kelledele loetakse unejutte tegid mingeid teste paremini kui need lapsed, kelledele ei loetud, siis taastasin ma meie suvise kombe: unejutt.
Mõni raamat ka juba läbi saanud... Aga üldiselt on lugemine keeruline, sest ega ei ole nii, et võtad raamatu ja siis ühe soojaga loed. Magamaminev laps peab ju ometi aeg-ajalt istuli tõusma ja pilti uurima ja kogu aeg kommenteerima teksti :) Ilmselt sealt see suurem võime testidel tulebki, et oskab argumenteerida ja ümberjutustada loetud teksti.
Eileõhtune lugemine: oli kokkulepitud, et loeme ühe loo. Asusin lugema (hetkel siis A.Lindgreni "Lärmisepa tänava Lota", keda J kord Lotaks, kord Lotteks nimetab :D). Jutt oli sellest, et Lotal oli mannetu päev... ta korraldas mängumajas väikese uputuse ja köögis veel suurema uputuse, kiskus kassi sabast, ja sai küünistada ning kõik see lõppes saiakeste söömise ja kakao joomisega. Nii kui jõudsime selle veeni, hakkas J muudkui korrutama: oi, oi, Lota! ei tohi kalla, vesi märg, rätik, oi, oi, Lota. Kuna kassikiusamine veel suhteliselt aktuaalne teema (kriim pole käelt veel päris kadunud), siis seal hakkas ta Lotale selgitama, et ei tohi sedasi teha, ja otseloomulikult näitas oma haavu Lotale :D.
Ja lõpuni me selle looga ei jõudnudki, sest mingi hetk ütles J: tuduaeg, Lota mine tuttu! Ja nõudis tulekustutamist :D

esmaspäev, 5. jaanuar 2009

Tegus pühapäev

Eile oli kiire päev. Hommik möödus linnutiivul (osa süüd on muidugi sellel, et me alles peale üheksat end voodist välja ajasime).
Edasine päev kujunes selles vaimus, et Nunnule sünnipäevale minna. Kuna meil kinki polnud, siis nägi plaan ette, et peale rongi läheme trammiga Viru tänava Apollost läbi. Kui sinna jõudsime, tabas meid uksel üllatus: see ei avanenud ja silt ütles, et on suletud. Tormasime siis Rahva Raamatusse. Laste Maailmast edasi (seal, kus vanasti ka Laste Maailm oli) mingi gelerii? või midagi? (loll on loll olla!) ja seal oli piparkoogi näitus. Soovitan kõigil minna, kuigi meil endil selleks aega polnud [nät harisin end vahepeal: "Piparkoogimaania" näitus Arhitektuuri - ja Disainigaleriis (Pärnu mnt. 6) 17.12.2008- 04.01.2009. seega oligi eile viimane päev selle nautimiseks ja kurb, et ma varem sellest teadlik ei olnud. Eile poleks väga hull olnud, kui mõni kunstinautleja oleks salamisi piparkooke krõbistanud :D]. Fantastiliselt vahvad asjad olid vaateaknal väljas (nt piparkoogist rulluisud).
Raamatupoes läks terve igavik, sest J polnud nõus sealsest märgunurgast lahkuma. Nunnule viisime roosa raamatu. Ja täiesti juhuslikult kohe poodi sisenedes jäi mulle silma, ja hiljem ka näppu väikestele meeste juturaamatu järg. Eelmise raamatu me lõpetasime unejutuks just ära... Arvestades tegelikult maal olevate lasteraamatute hulka, siis ma arvan, et kuluks umbes 25 aastat, et need J'le ette lugeda :D ja seega tunduks vale talle neid osta. Aga samas ei pea siis hullul südamepiina tundma, kui ta kogemata raamatusse eklsliibrise joonistab või selle juhuslikult "kapsaks" loeb... :)
Nunnu oli kasvanud jälle silmnähtavalt suuremaks ja muutunud veel armsamaks :) Nunnu emme oli teinud super, super hea võileivatordi (olgu öeldud, et mulle tegelikult võileivatordid seni pole maitsenud) ja J'le maitsesid kuivikukrõpsud ja morss :).
Kui me bussile läksime, ja olime umbes 5 minutit sõitnud, muutus J kuidagi eriti raskeks, oli magama jäänud. Kuna jõudsime rongi pool tundi varem, siis ühtekokku sai J veidi üle tunni magada.
Kodus panime ahju küdema, ja läksime õue puid kuuri viskama. Puud tõi meile samal päeval veidi varem Taadu ja Mimmi. Ja kuigi me ise J'ga "aitasime" Taadul puud autole, arvas J järjekindlalt, et traktor tõi need puud meile hoovi :)
Tore päev oli... ootan põnevusega nädalavahetust.
Mõnus päev oli

pühapäev, 4. jaanuar 2009

Jonn

Praegust hetke iseloomustab praegu kõige paremini Ralf Parve luuletus "Jonn" (1968) kogumikust "On inimesi erinimelisi". Peale selle luuletuse lugemist kaob igasugune jonniisu või kehvema talve korral süvendab vaid soovi pisaraid valada :D

------------------------

Meie Tõnn
on jonnipulk -
jonni on tal terve hulk.

Kogu maja
vastu kajab,
kui ta
oma jonni ajab.

"Mannaputru
ma ei taha -
mannapuder,
see on paha!
Viige ära paha manna!
Hoopis moosi, emme, anna."

Jonnib muudkui
jonnipulk -
jonni on tal terve hulk.

"Ei taha
kanda kingi ma,
vaid paljajalu
ringi ma
jooksen hoopis
tümpa-tampa,
tubapidi
lümpa-lampa!"

"Ei taha
minna sängi ma -
laske õue mängima!"

"Ei taha
kaela salli ma,
ei salli
seda salli ma!"

Jonnib muudkui
jonnipulk -
jonni on tal
terve hulk.

Kõik on
paha,
paha,
paha.
Midagi me Tõnn ei taha.

Üllatunult ütleb isa:
"Küll on jonn
ja küll on kisa,
küll see Tõnni jonn on visa!
Niikui hakkab jonnima,
mitu tonni
jonni ta
mine tea kust kokku kannab,
nii et imestada annab!"

Kurvalt ohkab ema ka:
"Mis on lahti temaga?
Kas on
mingi viga tal,
või niisugune
iga tal,
et ühtejärge viriseb
ja silmist
vett tal niriseb?"

Noomi, manitse või paita -
ükski asi siin ei aita:
tönnib Tõnn
ja jonnib Tõnn,
kangekaelne poisipõnn.

Jonnib päeva,
tönnib kaks -
jonn läheb aina hullemaks:
tönnib nii,
et muudab seega
toad kõik märjaks
silmaveega.

Vesi voolab
tuba mööda,
voolab,
voolab
juba
mööda
aknaruute,
aknalaudu,
voolab
välja
ukse
kaudu.

Aga väljas külm on tali,
väljas pakane on vali,
nii et tasahiljukesi,
jäätub Tõnni silmavesi,
pisaraist saab kõrge mägi.
Kõrge mägi - jonnimägi.

Nõnda suur on jonni vägi!

Jonn ja tönn
kogu maja matab,
katuseni jääga katab.
Teised lapsed vaatavad,
hõiskavad, hurraatavad:
"Ah, mis õnn,
et meil on Tõnn!"

Siuhti!
kelgul alla nad,
viuhti!
mäe pealt alla nad
tuhisedes tuiskavad,
valjul häälel huiskavad:

"Ah, mis õnn,
et jonnib Tõnn!
Meie Tõnnu
- eks te näe! -
jonnis valmis kelgumäe!"

teisipäev, 23. detsember 2008

Jõulurõõm...

Täna siis oli see päev, kus mina käisin lõpuks ära oma tööl ja sain allkirjastatud uue töölepingu lisa (huvitav, et keegi ei pakkunud mulle allkirjastamiseks töölepingu lisa, mis räägiks mu palgast). Neid lisasid on juba niiiii palju, et ma peaks varsti suure kausta ostma, et neid arhiveerida.
Veel sain ma jõulupaki (loe: suure nõmeda koti firma logoga), mis koosnes: väikesest kommipakist, pastakast, kirjaplokist ja jõulukaardist (millega sooviti häid jõule ja uut aastat nii mulle kui lähedastele... seega ka Sulle ;). Üldiselt oli vist firmanime muutusest kasu :), sest eelmised aastad ei vääri isegi mitte kommentaari. Või oli see jõulupakk mingi pugemise värk...
Eile sain ka jõulukingituse: šokolaadi- ja kakaolõhnaline küünal (põleb 15h), šokolaadikommid, raamat ja J sai Lotte Memory .
Ja luuletusi pole meil veel vaja olnud :)
Ootan pikisilmi juba, millal saan hakata maale sõitma.... J tahab hoopis Kiinamaale sõita, aga eks paistab...
Imeilusat jõuluaega!

reede, 31. oktoober 2008

Murduvad ka kõige tugevamad...

... nagu nt mina. Praeguste vihmaste ilmadega käin ma täiesti tavaliselt riides: sügissaapad, pikad püksid, jope, sall. Vahel on käes ka villased sõrmikud - enamasti mitte. Mütsi ei ole (sest ma pole seda jõudnud omale veel kududa), aga kui tuul ja vihm eriti talumatud on, siis tõmban jopekapuutsi pähe. Külmetanud ma otseselt kuskil ei ole (samas olen juba terve selle nädala elanud külg külje kõrval nohuninaga), aga tund aega tagasi hakkan nina tilkuma nagu kevadine mahlakask ja arvata on, et ees ootab kaks tüütut nädalat nohuga. Mul lihtsalt pole sudafed (või oli see actifed) tabletti käepärast :S.
Kord aastas pommitatakse mind küsimusega: kas mingit kingisoovi ka on? - ja nüüd on see aeg kätte jõudnud. Mis ma ikka oskan sellisele küsimusele vastata? Ei käi ma ju ülepäeva poes mingit asja silitamas ja õhkamas "Oh, kuidas ma SEDA endale tahaksin!" Mulle ju meeldivad tegelikult üllatused ja põnevus. Aga kunagi ei ütle ma ära nt raamatupoe kinkekaardist (Apollo või Rahva Raamat): hetkel ma ei oska öelda ühtki konkreetset raamatut; mõnest lauamängust; potilillest/-puust (kass vist pistaks need nahka?); pesust :); teatripiletitest (aga lapsehoidja puudumisel ei saaks seda vist rakendada?); jne...
Kunagi ma arvasin, et 30 on selline vanus, kus inimesed on sellised soliidsed :), elukogenud - nüüd aga, kus ma ise kohe selle ukse avan... no mina olen küll veel täitsa plikake ja asjaolu, et mul on laps, on seda ainult võimendanud :) Mul pole mingi probleem õues hüpeldes poodi minna J'ga (tema on siis jänkupoiss ja mina -tüdruk), suvel aias hundiratast visata või põrandal kõhuli televiisorit vaadata. Mingist elukogemusest ei saa juttugi vist olla? Teatud asju ma muidugi tean, aga nii palju ruumi on veel uuele infole. Ajakasutuses jään ma endiselt jänni. Kui ma siis vaatan kõrvalt oma 30+ aastaseid sõbrannasid, sugulasi, naistuttavaid, siis on nad minust kõiges paremad: alustades kodus toimetamises ja lõpetades ma ei tea millega... Ma arvan, et asi on selles, et nende kõigi lapsed on selleks ajaks läinud või minemas kooli ja ilmselt elu õpetab nobe olema... Mina olen ses mõttes alles lapsekingades. Aga võib-olla on mul alaväärsuskompleks :D Kes nüüd selle peale muretsema hakkas, siis ausõna mul ei ole stress ja 30 pole mu jaoks hirmutav... pealegi on selle sündmuseni veel aega.
PS! Salatit/kooki/kohvi pakun laupäeval, 8.novembril. Kutseid nagu alati ei saada, Te kõik ju teate, et olete alati oodatud ;)

esmaspäev, 13. oktoober 2008

Pühapäeva hommik...

...algas taas vara. Kella 08:17ks olime söönud hommikuputru/omletti, sõitnud autoga umbes 15km ja istusime rongis, et sõita koju. Seal pakkisime kassi lahti, jõime kohvi ja tormasime rongile, et sõita pealinna. Õnneks oli ilus ilm ja meil mitu sihtpunkti (kuna satume linna ju nii harva).
Probleemid tekkisid mänguasjapoodides: Kahes karus ei saanud J Teletupsude juurest enam ära, kordas aga Tabi, bye-bye, Tabi bye-bye! jne. Kavalusega meelitasin ta XS'i, kus ta terve poe segamini tuustis, aga kuna müüja vist teadis, et me oleme potentsiaalsed kliendid (kui mitte täna, siis ehk homme või aasta pärast), siis ei teinud ta sellest mingit probleemi (mina ladusin kõik asjad ilusti riiulisse tagasi hiljem), kui mina samal ajal kaupa uurisin. Jukus tormas J nagu segane edasi-tagasi, ja ma poleks midagi vaadata saanud, kui oleksin pidanud terve aeg tal sabas sörkima. Õnneks leidis ta ühelt riiulilt klaveri, millega ta keset põrandat istus ja klimberdas. Mulle see sobis, sest laps oli kindla koha peal paigal ja kuuldav. Kahjuks ei sobinud see ühele müüjale, kes võttis J'lt selle käest ära ja toppis tagasi riiulisse. J reageeris täiesti rahumeelselt (ei lärmanud), aga ühtlasi tähendas see seda, et ma oleks pidanud taas sörkima hakkama. Et seda vältida hüüdsin ma J'le, et lähme ostame selle klaverik siis teisest poest, kui siin seda meile müüa ei taheta. Ja kui me siis lõpuks Rimis ekskavaatorini jõudsime, oli J veendunud, et just see on sobiv kingitus. Käisime kohvikus einestamas ja suundusime trammile, et käia ka raamatupoes, kus alustuseks tahtsime kliendiks saada, ja seejärel hakkasime sobivaid tooteid otsima. Lastekirjanduse osakonnas proovis J ka müüja ametit, ronides kassasse (aususe huvides olgu öeldud, et seda tegi ta ka mitmes teises poes). Kui ma palusin tal endale ka üks raamat valida, suundus ta hoopis mängunurka. Ja sel ajal, kui mina silmadega riiuleid ja raamatuid mõõtsin, pakkis tema juba sõbra kingituse lahti!!! Ja kui eesmärk oli lahkuda poest kolme raamatuga, siis lõpuks oli mul neid kotis viis. J sai endale kleepsuraamatu, kuhu me nüüd hakkame kleepse kleepima ja värviraamatu, sest mina ei oska joonistada ja kaua ta ikka minu tehtud päikseid :) vaatab/värvib.
Bussi kasutasime raketina sõitmiseks kosmosesse :), kus toimus J'i sõbra sünnipäevapidu. Möllu ja tegevust jätkus mitmeks tunniks, ja ma nati muretsesin J'i tuju pärast, sest ta polnud lõunaund tudunud. Tema ise ei teinud sellest aga erilist numbrit.
After party :) toimus sünnipäevalapse juures kodus, kus vaatasime värskeid fotosid ja aitasime kinke lahtipakkida. Jääteed, kohvi ja veini sai ka joodud, aga Narva kohviku kringel, mis oli superhea!, enam ei mahtunud. Nurusime selle endale kaasa...
Kodus ootas meid kass, kes tuli uksele nurrudes vastu :). Pakkusime talle süüa ja tegime hiljem pai. J läks tuttu ja mina tegin kassile, kes mu sülle ronis, massaaži. Kui ta tüdines ja voodile kerra puges, hakkasin J'i kampsunit edasi kuduma - õnneks oli mul meeles osta ikka lõnga ka.
Vaatasin vaheldumisi laulud, tantsud tähtedega ja ei olnud mitte kellegi poolt.
Öösel magas kass jalgadel :S - ometi tegin ma talle pesa ju hoopis mujale. Kell 05+ kadus uni :O, hakkan vist vanaks jääma :D. Kui mu õde aastaid :D tagasi 30 sai, siis norisin teda, et on vanamutt valmis... aga sellest räägin ma teinekord ;)

neljapäev, 9. oktoober 2008

Helluse hoog...

...tabas J'i täna hommikul, kui oli kõige kiirem hetk (7 minutit bussi väljumiseni) ja ma ta mütsipaelu üritasin kinni siduda. Palusin tal lõuga tõsta, ja tema ei teinud kuulmagi, vaid ütles: "Emme, kalli". Võtsime siis aega kallistamiseks ja hetk hiljem ka väike "mumi" (musi) ja riietumine võis jätkuda. Tore, et keegi aeg-ajalt prioriteedid taas paika paneb :)
Eilsest ka veidi: oli tore õhtu, mina sain jälle üle mitme aja vardad kätte ja kudusin mõnuga. Kahjuks ei oska ma kunagi lõngakulu õigesti arvutada/varuda ja kõige suuremas kudumistuhinas sai lõng otsa :S. Kahjuks on selle kampsuni kudumine veninud suvest saadik, ja nüüd hoian ma pöialt, et seda lõnga veel kuskil poes müüdaks. Otseloomulikult olen ma kaotanud/visanud lõngavöö minema ja ma ei tea selle nime, aga ma tunnen selle kindlasti ära, kui näen. Vähemasti võin rõõmsalt hõisata, et selle kampsuni nö "kitsaskohast" sain ma nüüd üle. Hoidke nüüd pöialt, et ma pühapäeval seda lõnga juurde saan, siis võin ehk järgmisel nädalavahetusel juba kelkida valmis tootega, sest olen tagasi lainel :) Peas mõlgub juba ka endale mütsi ja koti tegemine... (suuga teen suure linna, käega ei kärbsepesagi).
Unejutuks lugesin eile seda raamatut... Muinasjuttudeks olid seekord Peeter Paan, Lumivalgeke ja Pinocchio. Viimane ajas mind segadusse, sest tegevus ja lugu ise on äravahetamiseni sarnane Buratinoga. Nüüd küsimus: kumb oli enne kas Pinocchio või Buratino :) Tegelikult ma juba ise tean vastust, sest hetk tagasi toksisin veidi klaviatuuri ja kasutasin otsingumootorit. Leidsin entsüklopeediast sellise info: Pinocchio on itaalia kirjaniku Carlo Collodi loodud tegelaskuju lastejutustusest "Pinocchio seiklused", mis ilmus raamatuna 1883. aastal. Pinocchio on pikaninaline puunukk, kes ellu ärkab. Aleksei Tolstoi kirjutas selle põhjal lasteraamatu "Kuldvõtmeke ja Buratino seiklused" (1936). Kusjuures siin on veidi vale info: Pinocchiol ei olnud kohe pikk nina :). Huvitav, kas ka teised A.Tolstoi teosed on autorikaitse puudumisele sel ajal mahaviksitud kellegi teise pealt? Oh, kui palju küsimusi ühest muinasjutust :)
J'le raamatu lugemine on muutunud juba vaevarikkaks, sest ta mõtleb kaasa :) ja tahab pilte vaadata ja siis suvalises järjekorras lehti keerata. Ei teagi, kumb on õigem, kas lugeda jupp siit, teine sealt (laskma tal ise otsustada mida ja kui palju ja millal) või õpetada, et raamatut loetakse järjest algusest lõpuni? Eile valisime kuldse kesktee: muinasjutud valisime suvalises järjekorras aga lugesime terve loo järjest :)
Kui J oli uinunud, hakkasin sirvima ajakirja ja samal ajal mängis taustaks raadio, ja kõrva jäi selline reklaam. No mida veel? Ma ei oska seda isegi kommenteerida. Aga vot ei ole minu jaoks. Õnneks ma ei kuulu ka kategooriaase, kes võiks südamerahus planeerida nt reede õhtuks kodus sünnitamist :):)
Edit: see sünnitusguru ajab mingit mullikest suust välja, ja need mullikesed ajavad mind vihale.
1) "Lapsel pole tarvis õppida koolis joga (inimeseõpetus, reaalained, vene keel, kirjandus)". Minu arvates kasvaks sedasi ainult loll inimene. Ja kuidas siis uus põlvkond kodusünnitajaid tekiks, kui selleks on vaja tunda oma keha; ma teisi aineid ei hakka üldse kommenteerima!
2) "Lastehaiguste põdemine on vajalik - see aitab vähi vastu. Kui kellelgi on mumps või punestised, tuulerõuged, siis meie emade seas info kohe levib, et sealt saab nakkust". Nojah lõppeks pole ju mingit vahet: surm siin või Siberis. Kas vähk tekkis vaktsiinide avastamisega?
3) "Antibiootikumid kirjutatakse kergekäeliselt" Ah, ma ei viitsi seda teemat enam kommenteerida. Eks igaüks tahab oma leiba teenida :)

reede, 3. oktoober 2008

Kui keegi teab...

...mõnd head õunakoogi retsepti, siis ma oleksin tänulik, kui ta jagaks seda minuga. Hetkel on küll väga piinlik, sest õues on suur sügis, kuid mina olen hakkama saanud vaid ühe porgandipirukaga: kus on kapsapirukas? õunakook? ploomikook? seenepirukas? (ok, seda viimast ma ehk isegi ei taha, sest seened meeldivad mulle küll harjumuspärases keskkonnas). Aga arvata on, et homme teen mingi muretaina ja siis viskan sinna peale forelli-muna-koore segu, sest täna kui maale jõudsime oli just kalapuhastus käsil.
Teel maale vaatas J üht oma lemmikraamatut: nähes pildil delfiini, hõiskas ta rõõmsalt "kala". Mina kiitsin takka, et on tõepoolest kala (kuigi tegelikult on see ikka vist loom) ja selle peale andis J mõista, et seda toob Taadu poest :D. Aga noh J meelest annavad lisaks lehmadele piima ka hobused ja rohutirts on jonnakalt siiski konn :)
Nüüd aga ruttu-ruttu tuttu, sest homme ootab mind üks äraütlemata tegus päev! Peale mõnusat laupäevahommikukohvi tahaks käia sips poes, (loodan, et seekord on pärmi); siis segada/sõtkuda valmis tainas; kerkimise ajal koristada; leida hea õmbleja, kes J'i mütsile paelad külge paneks; küpsetada; vannis mõnuleda (seda luksust ma omale iga päev lubada ei saa, ja asi pole veeraiskamises, vaid faktis, et ma ei mahu J'i vanni ära); logeleda (loe: seltskondlikku vestlust arendada); ristsõna lahendada (see oleks meie pere firmamärk justkui); 2 masinatäit pesu pesta; tv'd passida (ma küll ei tea mida, aga laupäeviti inimesed vaatavad vist õhtuti seda) ja kui ma homme tablette ei neela, siis lõpetuseks ehk isegi väike vein?
Kui ma tõepoolest suudan nii tubli olla, siis võib minust veel tõesti asja saada :)

neljapäev, 2. oktoober 2008

Beebikool meenus mulle...

...üleeile õhtul. Ja kuna me eelmisel hooajal J'ga suhteliselt usinalt seal käisime, siis otseloomulikult tahtsin ma teda ka nüüd kooli vedada. Rääkisin bossile :D sellest, ja suht kiiresti sain isegi nõusse.
Seetõttu meid siis eile polnudki arvuti taga. Lootsin salamisi, et J saab ühel tööpäeval ka kauem magada, kuid oh ei! - ta tõusis siiski kl 6.35 üles. Nojah, ju on harjumuste ori ja see ju on mingis mõttes isegi hea.
Veider oli näha oma last häbelikuna nurgas konutamas ja midagi ta eriti kaasa ei tahtnud teha. Kui algas mänguaeg, siis tuli talle alles tegutsemislust peale ja ülla! ülla! ta isegi ei kakelnud asjade pärast.
Peale kooli oli vaiknetund, mis kestis tegelikult 3,5h, ja mina sain rahulikult raamatut lugeda ja küpsiseid krõbistada (viimane polnud sugugi tark tegu). Siis korjasin ma õunu terve kilekoti täie, mis ma lõpuks maale saatsin. Ja peale seda lugesin veel raamatut. Peale magamist, söömist läksime õue, tassisime puud kuuri ja läksime tuppa mängima. Õhtul käisime poes vett ja jäätist (mis oli ka absoluutselt viga) toomas. Kodus panin jätsid külmikusse ja tõstsin pajarooga meile. J arvas, et ta tahab aint maiustada, ja saatis mind külmikusse. Ma lubasin minna, kui ta 3 ampsu võtab :D Kui kolm oli söödud, siis tõusin püsti ja ütlesin, et juba lähen, kui ta võtab veel ühe ampsu ja nii sõi ta veel pärast seda, kui olin jäätise lauale pannud, pakendi avanud, täiesti paberi eemaldanud, jäätisetopsi lauale tema ette pannud. Ja seejärel oli ta nõus veel sööma :D.
Kui me olime paar tundi maganud, hakkas minul hammas tuikama üsnagi häirivalt ja ma võtsin valuvaigistit. Hommikul tundus, et põsk on kergelt paistes. Ja nüüd ma piinlen taas väikese valu käes ja mõtlen, kas võtta juba tabletti või oodata veel veidi :S. Seda oli mulle veel tõesti vaja!!! Hhh! Mina küll ei kujuta ette, kuidas 2-aastase lapsega koos hambaarstil käimine välja näeb. Kõige tobedam asja juures on veel see, et sellel hambal, mis tuikab, pole mu teada mitte üht närvi :)