...tabas J'i täna hommikul, kui oli kõige kiirem hetk (7 minutit bussi väljumiseni) ja ma ta mütsipaelu üritasin kinni siduda. Palusin tal lõuga tõsta, ja tema ei teinud kuulmagi, vaid ütles: "Emme, kalli". Võtsime siis aega kallistamiseks ja hetk hiljem ka väike "mumi" (musi) ja riietumine võis jätkuda. Tore, et keegi aeg-ajalt prioriteedid taas paika paneb :)
Eilsest ka veidi: oli tore õhtu, mina sain jälle üle mitme aja vardad kätte ja kudusin mõnuga. Kahjuks ei oska ma kunagi lõngakulu õigesti arvutada/varuda ja kõige suuremas kudumistuhinas sai lõng otsa :S. Kahjuks on selle kampsuni kudumine veninud suvest saadik, ja nüüd hoian ma pöialt, et seda lõnga veel kuskil poes müüdaks. Otseloomulikult olen ma kaotanud/visanud lõngavöö minema ja ma ei tea selle nime, aga ma tunnen selle kindlasti ära, kui näen. Vähemasti võin rõõmsalt hõisata, et selle kampsuni nö "kitsaskohast" sain ma nüüd üle. Hoidke nüüd pöialt, et ma pühapäeval seda lõnga juurde saan, siis võin ehk järgmisel nädalavahetusel juba kelkida valmis tootega, sest olen tagasi lainel :) Peas mõlgub juba ka endale mütsi ja koti tegemine... (suuga teen suure linna, käega ei kärbsepesagi).
Unejutuks lugesin eile seda raamatut... Muinasjuttudeks olid seekord Peeter Paan, Lumivalgeke ja Pinocchio. Viimane ajas mind segadusse, sest tegevus ja lugu ise on äravahetamiseni sarnane Buratinoga. Nüüd küsimus: kumb oli enne kas Pinocchio või Buratino :) Tegelikult ma juba ise tean vastust, sest hetk tagasi toksisin veidi klaviatuuri ja kasutasin otsingumootorit. Leidsin entsüklopeediast sellise info: Pinocchio on itaalia kirjaniku Carlo Collodi loodud tegelaskuju lastejutustusest "Pinocchio seiklused", mis ilmus raamatuna 1883. aastal. Pinocchio on pikaninaline puunukk, kes ellu ärkab. Aleksei Tolstoi kirjutas selle põhjal lasteraamatu "Kuldvõtmeke ja Buratino seiklused" (1936). Kusjuures siin on veidi vale info: Pinocchiol ei olnud kohe pikk nina :). Huvitav, kas ka teised A.Tolstoi teosed on autorikaitse puudumisele sel ajal mahaviksitud kellegi teise pealt? Oh, kui palju küsimusi ühest muinasjutust :)
J'le raamatu lugemine on muutunud juba vaevarikkaks, sest ta mõtleb kaasa :) ja tahab pilte vaadata ja siis suvalises järjekorras lehti keerata. Ei teagi, kumb on õigem, kas lugeda jupp siit, teine sealt (laskma tal ise otsustada mida ja kui palju ja millal) või õpetada, et raamatut loetakse järjest algusest lõpuni? Eile valisime kuldse kesktee: muinasjutud valisime suvalises järjekorras aga lugesime terve loo järjest :)
Kui J oli uinunud, hakkasin sirvima ajakirja ja samal ajal mängis taustaks raadio, ja kõrva jäi selline reklaam. No mida veel? Ma ei oska seda isegi kommenteerida. Aga vot ei ole minu jaoks. Õnneks ma ei kuulu ka kategooriaase, kes võiks südamerahus planeerida nt reede õhtuks kodus sünnitamist :):)
Edit: see sünnitusguru ajab mingit mullikest suust välja, ja need mullikesed ajavad mind vihale.
1) "Lapsel pole tarvis õppida koolis joga (inimeseõpetus, reaalained, vene keel, kirjandus)". Minu arvates kasvaks sedasi ainult loll inimene. Ja kuidas siis uus põlvkond kodusünnitajaid tekiks, kui selleks on vaja tunda oma keha; ma teisi aineid ei hakka üldse kommenteerima!
2) "Lastehaiguste põdemine on vajalik - see aitab vähi vastu. Kui kellelgi on mumps või punestised, tuulerõuged, siis meie emade seas info kohe levib, et sealt saab nakkust". Nojah lõppeks pole ju mingit vahet: surm siin või Siberis. Kas vähk tekkis vaktsiinide avastamisega?
3) "Antibiootikumid kirjutatakse kergekäeliselt" Ah, ma ei viitsi seda teemat enam kommenteerida. Eks igaüks tahab oma leiba teenida :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar