Eilsed plaanid õnnestusid...

suurepäraselt. mängutuba sai kõigele lisaks ka uue vaiba maha, magamistuba sai ka kraamitud, täna võtame köögi käsile. Vaip, mida eile puhastasin ei saanud küll mu meelest puhtamaks või oli asi valguses... või ongi see vaip tegelikult hall :)

Jalavanni lisasime eile ka sinepipulbrit, varsti tahaks tulemust ka näha... Peale vanni tahtsin J'le villasedsokid jalga tõmmata, ja siis läksime täiesti riidu. Ta sai nii tigedaks, et viskas betooni auto põrandale! (sokid said siiski jalga ja ära ta neid ei sikutanud). Kuna asju loopida ei tohi, siis peatusin ma sellel vääral teol pikemalt. J läks täiesti endast välja ja kriiskas ja väänles voodis. Mõni aeg hiljem, kui see kisa juba kõrvadele hakkas, ütlesin talle, et lähen kassi kaissu magama vist, sest ta ei karju. Aga ka see ei lõpetanud jonnimist. Rohkem ei torkinud teda, panin betooniauto kõrgele riiulule ja läksin oma asjadega tegelema. Varsti siis tuli jonnipunn ja korrutas muudkui "sõbrad, sõbrad, sõbrad", palus andeks ja kallistas. Siis oli vaja taskurätikuabi ja hakkasin teda edasi magama sättima. Kui ta siis oma märjaks jonnitud patja nägi, siisteatas, et nii ei tohi teha :D - saab aru küll, aga ikka teeb :).

Jonn käib meil viimasel ajal külas tihedamini kui nt pool aastat tagasi: siis piirdus ta umbes korra nädalas tulekuga. Nüüd aga võib 2-3 korda nädalas kohata. Ma ei oska ka õiget seisukohta sellega võtta, et millist käitumist sellisel puhul rakendada:

* turvaline jonn: laps jonnib oma jonni lähedase inimese (st.minu) süles ära, rahuneb ja elu läheb edasi (puudus: alati ei ole ju võimalik kõiki tegevusi pooleli jätta, et laps jonnida saaks);

* laps jonnib kuskil jonnikohas, mõtleb rahulikult oma teo üle järele (puudus: aga kui oleme õues ja jonn siis saabub?)

* keelata jonnimine (puudus: see vist ei toimi? sama hea, kui tuled mulle ütlema, et ma vait oleksin, kui mul torisemise tuju :D);

* paku oma variant :)